"Seal on ainult üks lihtne põhjus, puidu hinnad tõusid mullu katastroofilisele kõrgusele," selgitas Kallas käibe hüppelist kasvu ning tubli kasumit.
"Tänavu prognoosime natuke enamat, aga näeb, kuidas kujuneb," lisas Kallas. Ta märkis ühtlasi, et ehkki RMK kavatseb raiemahtu suurendada, pole sel soojal talvel metsa maha võtma õieti veel pääsenudki. "Puitu ei saa kätte," rääkis Kallas. "Lisaks on praeguseks puidu hind langenud."
Paberipuit maksab tervelt kolmandiku vähem kui tipus. Palgi hind on kukkunud pisut vähem.
"Möödunud aastal tekkis anomaalia, kus Skandinaavias maksti Eestist, Lätist ja Venemaalt toodud puidu eest rohkem kui koduturul, puitu ei jätkunud," selgitas Kallas. Koguseliselt moodustab paberipuit RMK müügist ühe kolmandiku. Suur osa RMK paberipuidust läheb Skandinaaviasse.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv ütles, et eelmise aasta hinnatõusu tulemusena on nüüd tööstuse laod müümata saematerjali täis.
"Eelmisel aastal toimus müstiline hinnakasv. Hinnad kasvasid kuni sügiseni, mõne sortimendi lõikes koguni 40-50%," rääkis Talijärv. Seevastu praeguseks on paljude saetööstuste laod saematerjali täis, mida pole suudetud maha müüa.
Talijärve sõnul aitas paberipuu hinnalangusele kaasa see, et Soomes suleti hiljaaegu mõned tselluloositehased. Pärast pronksiööd keeras Venemaa oma metsakraanid Eesti jaoks küll kinni, aga praeguseni kestev blokaad hetkeolukorda suurt ei mõjuta. Nimelt puudub Eesti saetööstustel endil huvi tooret sisse osta, sest kohati on nende laod mullu soetatud palki täis.
"Eesti saetööstuste võimsus on midagi muud, kui nad praegu müüa suudavad," ütles Talijärv.
Kommenteerides RMK majandustulemusi, ütles RMK nõukokku kuuluv Talijärv, et käibe hüppeline kasv tulenes otseselt hinnatõusust. Mullu juhti vahetanud RMK varasemast rohkem metsa langetama ei hakanud. Keskus tegi lageraiet mõned tuhanded tihumeetrid plaanitust vähem, hooldusraiet aga isegi poole vähem, kui kavas oli, rääkis Talijärv.
Viiratsi Saeveski juht Tõnu Ehrpais ütles, et saetööstused võtsid hoogu maha alates möödunud aasta neljandas kvartalis ja sama tempoga kulgeb ka tänavuse aasta esimene kvartal.
"Eks ta on selline järellainetus," rääkis Ehrpais. "Suurem nõudlus oli 2006. aasta lõpul ja 2007. aasta alguses. Kuna praeguseks on tekkinud suhteliselt suured laovarud, on Läänemere ümber igal pool tootmist vähendatud."
Ehrpaisi sõnul hakkas saetööstuse toodangu hind langema enne kui palgi hind ning praeguseks pole tooraine veel nii odav, et tööstusel tasuks suuri toormevarusid ette osta. Sestap toodetakse praegu just nii palju saematerjali, kui ära müüa suudetakse. Kasutatakse osalist tööaega või inimesed puhkavad.
Kui Viiratsi saeveski töötab täiskoormusel kolmes vahetuses, siis praegu on töö jagatud kahte vahetusse.
Seotud lood
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.