Kalevi omaniku magus kingitus

Kaks nädalat tagasi Äripäevas ilmunud investorite TOPi koostades jäi meil börsifirmade aktsionäride nimekirju lugedes silma tuttav nimi, mis paneb paljude ajakirjanike peades tulukese põlema.

Kalevi suuruselt kuues aktsionär on Kelvingi Kinnisvara Büroo, mida juhib Martin Krupp. Mees, kelle nimi on jooksnud läbi mitmest salapärasest ja vastuseta jäänud küsimusi tekitanud tehingust.

Vähemalt ühes Krupiga seotud tehingus on peategelaseks avalikkusele veelgi tuntum nimi - Edgar Savisaar, kellest on saanud Kalev Meediale kuuluva telekanali uus staar.

Tõenäoliselt tuleb aktsiate Martin Krupi firmale müüja nime otsida Kalevi suuromanike hulgast. Kalevi enamusaktsiad (55,43%) erastati 1995. aastal Talinvestile ja 1996. aastal liikusid need aktsiad edasi Talinvesti ja Epeksi (Oliver Kruuda ning Tiit ja Toomas Kõuhkna) ühisfirmale K-Haldus. 1997. aastal müüakse K-Halduse Talinvesti osalus offshore-firmale Investment Ventures Ltd. ja Epeksi osalus Ühispanga toonaste juhtidega seostatud Kariibi mere saareriigis Belize'is registreeritud offshore-firmale Golfberg Holdings Ltd.

Kalevi endised juhid ja ka omanikud vanu asju meenutada ei soovi. Kuni 2000. aasta maini Kalevi nõukogus istunud Talinvesti endisele juhile Jaak Roosipuule ei olnud Martin Krupi nimi tuttav.

Kalevi omanik Oliver Kruuda ütles, et ta ei tea, kes on Martin Krupp. Krupi firmaga tehtud tehingu ajal Kalevi tegevjuhiks olnud Priit Kotkas ütles vaid: "Krupi aktsiate kohta küsige tema enda käest."

Krupi suu on selle tehingu osas lukus. Küsimustele vastamise asemel keelab Krupp Äripäeval temast kirjutamise ning tema foto avaldamise.

Krupi vastus

Tulenevalt asjaolust, et ma ei ole avaliku elu tegelane, ei soovi ma enda ja minuga seotud isikute isikuandmete avaldmist ja töötlemist Teie väljaande poolt. Samuti ma ei soovi Teiega intervjuusid ega minu fotode avaldamisest.

Äripäev esitab kolm hüpoteesi, mis võis olla kingituse põhjus. Kuna asjaosalised on jälgede segamiseks palju vaeva kulutanud ning et täna ei soovi keegi sellest tehingust rääkida, siis ei õnnestunud meil välja selgitada, milline neist hüpoteesidest võib paika pidada. Võimalik, et on veel neljas ja viieski hüpotees, mille peale me ei tulnud.

Kalevi erastamine ei läinud 1995. aastal libedalt.

Erastamisagentuuri nõukogu otsustas müüa Kalevi aktsiate kontrollpaki nelja konkurendi ees 56 miljoni krooni eest Talinvestile ja Epeksile.

Konkursil osalenud Kalevi endiste töötajate baasil moodustatud AS Aredato kaebas otsuse kohtusse, väites, et nad pakkusid 6 miljonit rohkem. Samuti ei olevat otsustamise ajal kohal olnud vähemalt kaheksat nõukogu liiget, mis oli minimaalselt vajalik otsuse vastuvõtmiseks. Aktsiate ostu-müügileping sõlmiti 8. septembril 1995. Erastamisagentuuri nõukogu esimees oli toona keskerakondlasest majandusminister Liina Tõnisson. Nõukogu liige Ants Laos oli ainus, kes juba esimeses voorus andis eelistuse Talinvestile. Laos on 1995. aastast Keskerakonna liige ja hiljem olnud seotud Kalevi erastajatega.

1996. aastal moodustas Talinvest koos Oliver Kruudale ning Toomas ja Tiit Kõuhknale kuuluva ASiga Epeks neile kuuluvate toiduainetööstusettevõtete haldamiseks ETFC Grupi. Kalev kuulus gruppi märtsist. Aprillist asus Ants Laos grupi etteotsa, temast saab ka ettevõtte aktsionär.

1999. a lõpus ilmus ajakirjandusse, et Kalev on sunnitud maha kandma kuni 40 mln krooni ulatuses laene ettevõttega seotud firmadele.

Nii kandsid Kalevi omanikud 1998. aastal Moskva tehasele Bogatõr antud 5 mln krooni suuruse laenu maha. Sellest hoolimata anti järgmise aasta jaanuaris taas laenu, seekord 11 mln krooni, mis samuti kanti maha, nagu ka Kaliningradis asuvale Tšarodeika vabrikule antud laenud.

Kuludesse kanti ka börsitõusu ajal ETFC Grupile antud käendus Ühispangast saadud laenu osalises ulatuses ja laenud Ukraina Logistikakeskusele (LCU), kokku samuti üle 30 miljoni krooni.

Bogatõri aktsiate ostu-müügileping sõlmiti 1997. aastal Bahamas registreeritud firmaga Gallian Guarantee Inc, mille esindaja Philip Mark Croshow kohta on teada, et mees sai 1999. aastal 12aastase ärikeelu.

Võib-olla on tegemist tasuga Martin Krupile, kes aitas maksuvabade firmade abil raha ning tehinguid peita. Näiteks osales tema firma Hironymus 2001. aastal Kalevi aktsiate kantimise katses.

Krupp ostis tõesti 125 krooni eest 143 500 Kalevi aktsiat. Mees oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas. Tehke järele!

Edgar Savisaar, Tallinna linnapea. Vastus oli adresseeritud Äripäeva peatoimetajale

Üks Teie ajakirjanik on saatnud mulle mõned paljuski arusaamatuks jäänud ja ütleksin, et isegi veidrad küsimused. Minu arvates on need terroriseeriva iseloomuga. Tõsi küll, pean tunnistama, et suhtlus Teie väljaandega on mul ka varem kahjuks toimunud pigem kohtulaua vahendusel. Kui vaja, pean seda jätkama. Fixor Holdingu ja selle tütarfirmade küsimusi lahendab Erki Savisaar, kes on iseseisev, passi, kodakondsust ja isikukoodi omav ning täiesti teovõimeline ärimees. See tähendab, et ta otsustab ise oma asju ja tegemisi, samuti ka seda, kellega koos ta oma äriprojekte ellu viib.

Loomulikult pean ma tagasi lükkama igasugused spekulatsioonid ASi Kalev või mõne muu Oliver Kruudale kuuluva firma aktsiate kohta. Börsiettevõtte aktsiad on registreerimisele kuuluv vara ja nende omandisuhe on kergesti tuvastatavad.

Martin Krupi juhitav firma on Kalevi üks suuremaid aktsionäre, kes soetas 143 500 aktsiat 125 krooni eest. Kas 2000. aastal oli tõesti võimalik sellise hinnaga aktsiaid soetada? Saite ise sel aastal ka Kalevi juhiks.

Oliver Kruuda, Kalevi suuromanik

Olin jah seal... olid üheksakümnendad... mäletan, et aastal 2000 oli talv... siis tuli kevad..."