Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haiglad võistlevad ELi toetusraha nimel
Ehitus- ja renoveerimistöödeks küsivad kuus haiglat kokku 3,5 miljardit krooni, kuid praegu on Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme eelarves selleks poole vähem - 1,7 miljardit krooni, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised. Lihtne arvutus näitab, et pool praegu planeeritud ehitustöödes jääb vähemasti mõneks ajaks tegemata.
Tõenäoliselt avaneb haiglatel võimalus eraldiseisvate hoonete ühele krundile koondamiseks mõeldud meetmele avaldusi kirjutada juba märtsis. Kes ja kui suure abiraha eest ehitama hakkab, selgub kõige varem juunis. Toetussummad jõuavad haiglate kontodele tõenäoliselt aasta lõpuks.
"Euroopa Liidu projektipõhise finantseerimise loogika motiveerib rahasaajaid projektide mahtu võimalikult suureks paisutama," kommenteeris märtsis algavat võimalust ehitustööde finantseerimiseks eurotoetust taotleda Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
Suuri rahaeraldustaotlusi plaanivad Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) eelarve paisutamise väitega nõus pole. "Liialt suuri ambitsioone piirab kindlasti omaosaluse nõue, mis koos käibemaksuga moodustab enam kui kolmandiku projekti kogumaksumusest," rääkis kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur. PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik lisas, et võrreldes eelmise rahastusperioodiga on nüüd projekti kirjutamisel ka palju selgemad põhimõtted.
Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Boris Kirt kardab, et juhul kui Põhja Eesti Regionaalhaigla ja kliinikum toetussummast osa tahavad, tõmmatakse nende uue palatikorpuse ehitamisele kriips peale. Ta arvutas, et maksimaalse toetussummadega opereerides jaguks toetust vaid kahele haiglale. Kuna toetust võib küsida kõige rohkem 60 protsenti meetme eelarvest (umbes 1 miljard krooni), saab üks haigla küsida natukene üle miljardi krooni. "Seega võib järgmine projekt olla 700 miljonit ja raha ongi otsas," rääkis Kirt. LTKHs kuluks uue palatikorpuse ehitamiseks 500 miljonit krooni.
Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul on vältimatu, et seekord saaksid abi ka nemad.
Suuruselt teise toetusesooviga (750 miljonit krooni) haigla juhi sõnul on olukorras, kus riik on Harju-Tallinna piirkonda 1970.-1980. aastatel ehitanud suured haiglakompleksid ja polikliinikud, möödapääsmatu, et nukraimas olukorras Ida-Viru Keskhaigla erakorraline aktiivravi saaks lõpuks Stalini-aegsest majast välja kolida. Praeguste ruumide miinustena tõi Bakler läbikäidavad palatid, puitvahelaed ja olematu tehnilise infrastruktuuri.
Et ka väiksemad haiglad toetussummale ligi pääsevad, seda keegi sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse ressursside nõuniku Elen Ohovi sõnul garanteerida ei saa. Küll lubas ta, et sotsiaalministeerium kaasab projektitaotluste hindamisse enne oma komisjoni otsuse tegemist viis eri valdkonna spetsialisti.
Kuigi Pärnu haigla seekord ainukese haiglana raha ei taotle, oli haigla juhatuse esimees ja haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule kindel, et ka seekord pääsevad löögile vaid üksikud haiglad.
Autor: Egle Raadik