Dollar langeb ikka edasi
Cambridge. Kui euro väärtus jõudis 1,52 dollarile, ütles Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet meediale, et ta on mures selle kiire kallinemise pärast ja soovis rõhutada USA riigikassa ametlikku poliitikat tugeva dollari toetamiseks. Mitu Euroopa rahandusministrit kordas seejärel sedasama.
Kuid USA-l puudub dollaripoliitika, valitsus ei sekku dollari toetuseks valuutavahetusturgu ja föderaalreservi rahapoliitika ei ole ka sellele suunatud. Fedi eesmärk pole ka dollari väärtust alandada. Kuigi intressimäära langetamine suve 5,25%-lt praegusele 3%-le aitab kaasa dollari väärtuse langusele, oli selle mõte nõrgenenud majanduse stimuleerimine.
Praegu on reservi ainuke selge valuutasiht survestada hiinlasi renminbi väärtust tõstma, vähendades sellega dollari üleilmset kaubavahetusega kaalutud keskmist väärtust.
Tugev dollar toob kasu Ameerika üldsusele, kuna võimaldab ameeriklastel osta importtooteid madalama hinnaga dollarites. Langev dollar vähendab ameeriklaste ostuvõimet, ent selle mõju ulatus pole suur - impordi osakaal USA SKPst on 15%. Dollari väärtuse langemine 20% võrra vähendaks ameeriklaste ostuvõimet ainult 3% võrra. Madalam dollar muudab ka ameeriklaste tooted üleilmsetel turgudel konkurentsivõimelisemaks. See viib ekspordi suurenemise ja impordi vähenemiseni.
USA kaupade ja teenuste suurenenud konkurentsivõime on vajalik, et kahandada USA suurt kaubavahetusbilansi defitsiiti (2007. a IV kv lõpus oli see 700 mld dollarit - 5% SKPst). USA import on ekspordist ligi kaks korda suurem. Impordi 10%-lise suurenemise tasakaalustamiseks peab eksport suurenema 20%. See tähendab, et dollar peab veel kukkuma, et kaubavahetusbilansi defitsiit talutavale tasemele jõuaks.
Investorid soovivad vähendada oma väärtpaberipakke dollarites - intressimäärad eurodes ja Suurbritannia võlakirjades on kõrgemad kui samasuguste USA väärtpaberite puhul. Samuti kardetakse dollari languse jätkumist. Samas püüdlused väärtpabereid müüa suruvad alla nende väärtust.
Dollari languse peatumiseks peavad Euroopa valitsused astuma samme siseriikliku nõudluse stimuleerimiseks, et asendada läbimüügi ja töökohtade kaotust, mis muidu konkurentsivõimelisema dollariga kaasneks. See pole lihtne ülesanne, sest EKP peab jääma suureneva inflatsiooni suhtes valvsaks ja paljudes ELi riikides on suured eelarvedefitsiidid.
Copyright: Project Syndicate, www.project-syndicate.org