Tiivas: rohkem Baltikaid

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,02%7 639,33
DOW 30−0,28%51 634,47
Nasdaq 0,35%26 509,53
FTSE 100−1,24%10 681,51
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,59

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,02%7 639,33
DOW 30−0,28%51 634,47
Nasdaq 0,35%26 509,53
FTSE 100−1,24%10 681,51
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,59

East Capitali Baltikumi regiooni juht ja AVEC Asset Managementi nõukogu esimees Gert Tiivas kommenteeris, et kasvu jätkuks on vaja rohkem Baltika sarnasid ettevõtteid.

Mariliis Pinn

Tänavu tähistab kümnendat aastapäeva East Capitali Balti Fond, mille tootlus on alates asutamisest 30. juunil 1998 olnud 724% (USD). Samal perioodil on börsiindeksi Baltic 30 Index tootlikkus olnud 332% (USD).

Kuidas on õnnestunud turust rohkem kui kaks korda kiiremini kasvada?Erilist saladust siin polegi. Kui East Capital 1998. a Baltikumi investeerimist alustas, olid regiooni turud selgelt ebasoosingus ja madalseisus. Meie nägime selles võimalust ja hakkasime ostma enne, kui teised fondid Baltikumi ”avastasid”. Lisaks oleme alati püüdnud ettevõtteid lähedalt tundma õppida ja valida võimalikult häid ettevõtteid oma portfelli.

Kas ootate samasugust edu ka järgmisel kümnel aastal?Tuleviku ennustamise raske töö jätaks targematele inimestele. Meie anname endast parima, et fond ka edaspidi investoritele head tootlust pakuks.

Kuidas plaanite seda saavutada, sest viimased uudised Baltikumi majandusest ei ole väga rõõmustavad? Kui sisenõudlus väheneb, kas hindate oma prioriteedid ümber ja investeerite rohkem ekspordiprojektidesse?Meile on alati meeldinud ettevõtted, kes ei piira end Balti turuga. Hea näitena võiks siin tuua Baltika, kes veel mõned aastad tagasi oli eelkõige Eesti turule orienteeritud firma. Täna tuleb ligi kolmveerand Baltika müügist välisturgudelt, sealhulgas kõige kiiremini kasvab müük Venemaal ja Ukrainas. Ja Baltika ei müü eelkõige mitte Eestis ja Hiinas kokkupandud rõivaid, vaid kaubamärki ja feeling'ut, mis on loodud Eestis paiknevate ajude ja entusiasmiga.

Kas Baltikumi majandus on oma põhja saavutanud? Millal on taas tõusu oodata?Põhja saavutamisest oleks küll julge rääkida. Vaadates ringi, tundub, et poed, restoranid ja kontserdid on endiselt rahvast täis. Ja kohalikke inimesi, mitte turiste. Seni on tegemist olnud vaid suhteliselt isoleeritud probleemidega, kus mõni õlekõrtest maju kvaliteetkinnisvara pähe müüa üritanud ettevõtja on üllatusega avastanud, et inimesed ja pangad on raha lugema ning mõtlema hakanud.

Tundub, et reaalmajandusse on hakanud kasvukiiruse olulise alanemise märgid alles suhteliselt hiljuti jõudma. Ka valitsus on alles hiljuti hakanud tunnistama, et olukord on muutunud ja tuleb midagi ette võtta. See on muidugi positiivne: eks ikka on probleemi lahendamise esimene etapp probleemi teadvustamine. Nüüd tundub, et seda on tegema hakatud. Peame aru saama, et meil on vaja pidevalt uuendada oma konkurentsieeliseid, nii riigi kui ka ettevõtte tasandil, ja et kasv, mis tuleb odava laenuraha keerutamisest, on näilik ja ajutine. Püsiva kasvu tagamiseks peame end tõestama maailmakonkurentsis. Nii et vajame rohkem Baltikaid, ettevõtteid, kes mõtlevad, kuidas oma ideede eest välisturgudel raha teenida.

Tiivas: rohkem Baltikaid

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised