• OMX Baltic−0,27%301,45
  • OMX Riga0,06%893,9
  • OMX Tallinn−0,14%2 078,26
  • OMX Vilnius0,00%1 201,15
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,19
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic−0,27%301,45
  • OMX Riga0,06%893,9
  • OMX Tallinn−0,14%2 078,26
  • OMX Vilnius0,00%1 201,15
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,19
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 23.05.08, 12:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kui suurt kasumit toodab naftariikidele ülikõrge naftahind?

Toornafta kallinemine 130 dollarini barrelist võimaldab naftariikidel teenida müstilisi kasumeid. Kasum on määratav lihtsa valemi järgi kasum = (müügihind - tootmishind) / tootmishind. Kuveidi Pank on avalikustanud mitmete naftariikide tootmishinnad ning selle alusel saab arvutada ka kasumiprotsendi.
Riik tootmishind dollar/barrel kasum 130 dollarit/barrelist puhul
Bahrein 40 230 %
Kuveit 17 670 %

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saudi Araabia 30 330 %
Araabia Ühendemiraadid 25 420 %
Omaan 40 230 %
Katar 30 330 %
Kanada (õliliivad) 33 290 %
Väikesed naftariigid on juba kasutanud teenitud kasumeid investeerimiseks lääneriikide finantssüsteemidesse, nii investeeris Abu Dhabi Investment Authority probleemides Citibanki, Katar aga omandas 20 protsenti London börsist. Teenitud kasumit kasutatakse ka täiendavateks geoloogilisteks uuringuteks, misläbi on selge, et maailma naftavarud võivad veel tunduvalt suureneda, samas on tarbimine nii suur, et võib veel kord esile tuua naftaajastu pikemas ajalises perspektiivis.
Siiski püstitan kaks põhimõttelist küsimust aruteluks:

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Kuidas hakkavad naftariikide müstilised kasumid määrama maailma majanduspoliitilist olukorda?
2. Kui Eesti põlevkivi põletamine elektri tootmisel muutub süsinikdioksiidi emissioonide maksustamise, palkade kasvu ja avaneva elektrituru tõttu järjest problemaatilisemaks, siis põlevkivist vedelkütuste tootmine muutub järjest kasumlikumaks - aga seda keskkonna reostamise ja järeltulevatele põlvedele probleemide jätmise arvel. Mida teeb Eesti riik teeb selle nimel, et põlevkivist vedelkütuste tootmisel oleksid keskkonnamõjud minimiseeritud ning samal ajal põlevkiviõli tootmise kasum jääks Eestisse?
Artikkel ilmus Erik Puura keskkonnablogis.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele