• OMX Baltic−0,15%300,93
  • OMX Riga−0,52%883,93
  • OMX Tallinn−0,14%2 064,13
  • OMX Vilnius−0,1%1 193,32
  • S&P 500−0,84%5 982,72
  • DOW 30−0,7%42 215,8
  • Nasdaq −0,91%19 521,09
  • FTSE 100−0,1%8 825,31
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,16
  • OMX Baltic−0,15%300,93
  • OMX Riga−0,52%883,93
  • OMX Tallinn−0,14%2 064,13
  • OMX Vilnius−0,1%1 193,32
  • S&P 500−0,84%5 982,72
  • DOW 30−0,7%42 215,8
  • Nasdaq −0,91%19 521,09
  • FTSE 100−0,1%8 825,31
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,16
  • 07.08.08, 17:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

40% palgast maksame pankadele

Spetsialistide hinnangul võtavad laenud Eesti elaniku keskmisest palgast enda alla tervelt 40%. Pole siis imestada, et jahenevas majanduskeskkonnas ei kiirusta inimesed endale uusi pangalaene kaela võtma.
Kui uskuda spetsialistide juttu, et Eesti elanikud maksavad ligi 40% igakuisest keskmisest sissetulekust erinevate laenude katteks, siis pole midagi imestada, et praeguses ebasoodsas majandussituatsioonis ei kibele inimesed pankadest laene võtma, kirjutas dv.ee
Mõni aeg tagasi kirjutas Äripäev, et sarnases majandusolukorras nagu praegu, kippusid rootslased vaatamata kasvanud intressidele rohkem laenu võtma kui eestlased praegu.
Krediidipanga kommunikatsiooni juhi Erle Rudi sõnul tuleneb see siiski peamiselt kahest asjaolust. “Keskmise laenumakse osakaal keskmisest palgast on Eestis jätkuvalt oluliselt kõrgem kui Rootsis. Eestis moodustab laenumakse hinnanguliselt ca 40% , Rootsis 20% netosissetulekust ning inimeste osakaal, kes saavad ka üksi eluaseme laenu võtta on suurem,” tõi ta välja erinevuse eestlaste ja rootslaste olukorra vahel. Teiseks põhjuseks toob Rudi, et sarnaselt Eestile ei ole olnud Rootsis hiljuti kinnisvarabuumi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nordea Panga krediidijuhi Ivar Kallaste sõnul ei ole kahe riigi eluasemelaenude statistikaandmed omavahel hästi võrreldavad, sest kahe riigi majanduskeskkonnad on väga erinevad. ”Sarnaselt teiste Põhjamaadega on Rootsi kõrge ekspordivõimega ja väga stabiilse majanduskeskkonnaga riik. Rootsis on majanduse languse- ja tõusutsüklid laugemad ning tulud firmade ja eraisikute tasandil stabiilsemad, siis julgevad inimesed teha laenuotsuseid palju kindlamalt,” põhjendas Kallaste kahe riigi vahelist erinevust. Kallase sõnul võib aga Eestis ette tulla järsemaid turgude langusega seotud sissetulekute ja tulude muutusi, mis sunnib inimesi laenuotsuse tegemisel ettevaatlikumad olla.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele