• OMX Baltic0,01%297,27
  • OMX Riga0,02%919,79
  • OMX Tallinn−0,01%2 026,65
  • OMX Vilnius0,00%1 219,33
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,23%9 309,2
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,52
  • OMX Baltic0,01%297,27
  • OMX Riga0,02%919,79
  • OMX Tallinn−0,01%2 026,65
  • OMX Vilnius0,00%1 219,33
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,23%9 309,2
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,52
  • 25.09.08, 15:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Külasepp: automatiseeri tootmist

ASi Grüne Fee Eesti juhatuse esimees Raivo Külasepp rääkis konverentsil Äriplaan 2009, et ellujäämisel võib olla võtmeküsimuseks automatiseerimine.
„Tulevikus tuleks kindlasti arvestada seda, et efektiivseks toimetulemiseks tuleb turu väiksuse tõttu ka eksportida, meie ekspordime 25–30% tootmismahust,“ rääkis Külasepp. Grüne Fee peamised ekspordipartnerid on Läti, Leedu ja Soome.
„Venemaale me ei müü. 93. aastal müüsime, aga ühel hetkel see objektiivsetel põhjustel lõppes – topelttollid,“ rääkis Külasepp, „otse ei saanud müüa ja kuna tegemist on kiiresti rikneva kaubaga, siis ei olnud aega, et seda näiteks Soome kaudu viia.“
Külasepa sõnul tuleks ellujäämiseks kindlasti üle vaadata, kas on kuidagi võimalik tootmisprotsessi automatiseerida, et vähendada tööjõu vajadust ning oma töötajaid motiveerida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Inimene tunnetab kohe ära, kas temas nähakse eelkõige inimest või ainult töötegijat,“ sõnas Külasepp, lisades, et kindlasti peab igas ettevõttes olema töötajatele arusaadav motivatsioonisüsteem.
Enim muretses Külasepp tulevikku vaadates energiahinna tõusu pärast – Grüne Fees on kulutused energiale kasvanud 39% kõigist tootmiskuludest ning see kajastub ka lõppprodukti hinnas kaupluselettidel.
„Tuleks energiamahukust vähendada. Näiteks loobuda energiamahukate kultuuride kasvatamisest talveperioodil,“ tõi ta näite. „Lisaks kulutused tööjõule on kasvanud kiiremini kui tööviljakus.“

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 26 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele