Riigikogu liikme Igor Gräzini sõnul ei pane
keegi tähele, kui näiteks kultuuriministeeriumist vabastatakse pooled tööajad,
samal ajal, kui justiitsministeeriumist tema sõnul töötajaid nö vabastada ei
saa.
„Usun, et seekord on šansid suuremad kui eelmisel korral,“ uskus poliitik, et sel korral võib avaliku teenistuse seaduse eelnõu läbi minna.
Uue eelnõu järgi kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selge ja õiglane palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaotatakse põhjendamatud soodustused. Gräzin tõi näiteks haridusvaldkonna, millega ta on enda sõnul 30 aasta jooksul kuues eri riigis kokku puutunud. „Nii suurt haridusministeeriumi nagu meil ma pole aga kusagil näinud. Kui praegu pool haridusministeeriumi ära vabastatakse, ma ei usu, et keegi seda üldse tähele paneb,“ märkis Gräzin ning vihjas, et ametnike vähenemise tõttu ministeeriumites töö kindlasti ei kannata.
„Üks valdkond on küll, kus töötajaid kärpida ei saa ja see on minister Langi enda ministeerium,“ märkis Gräzin. Tema sõnul on põhjus selles, et kui haridusministeeriumile alluvad õpetajad ja koolid ja põllumajandusministeeriumiga tegelevad talupidajad ja nii edasi, siis justiitsiministeeriumis töötavad inimesed teevad füüsilist tööd ise. „Neil pole kellelegi öelda, et saadame selle seaduse sinna kirjutada. See on töötav ministeerium, neil peaaegu pole alluvaid ja nad teevad tööd ise,“ lausus Gräzin.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue eelnõu tõttu võib Gräzini sõnul väheneda noorte huvi avalikus sektori töötamise vastu, sest kärbitakse ka erinevaid hüvesid. „Ma pole nende hüvedega väga kursis, kuid siin võib tekkida küsimus, et sama asi, mida me oleme ka juristide puhul märganud, siis suurlinnades toimub avalike teenistujate üleproduktsioon. Kuid me ei tohi praegu hakata läbi viima ka mittemingisugust haldus- ja territoriaalset reformi,“ lausus poliitik.