Äripindade arendused vajutavad pidurit

"On selge, et tuleb teha korrektiive. Praegu on projekteerimisel kolm maja, ühe 3500m2 maja üle käivad läbirääkimised kliendiga, teises 7000m2 majas on mõne huvilisega tehtud eellepe. Siis vaatame, mis edasi saab," kommenteerib piirkonna arenduse plaane ja muutunud olukorda turul Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. Praeguseks on 45 000 m2 väljaehitamiseks kulunud umbes 700 miljonit krooni.

Arenduse valmisehitatud büroopinnast on praegu vaba 10 protsenti ja aasta lõpuks loodetakse Kobini sõnul seda näitajat vähendada poole võrra.

"Lõpp on selgelt väga kaugel mägede taga," kommenteerib Kobin. Lisaks valmis pindadele on tulekul veel umbes 400 000 m2 büroopinda. Mitu aastat selleks läheb, ei julge Kobini sõnul praegu keegi öelda.

Lisaks arenduse pidurdumisele võtab senisest enam aega valmis varale omaniku või rentniku leidmine.

"Müügiperioodid on pikenenud ligi kolm korda," kommenteerib BPE Kinnisvaraeksperdi Tartu büroo arendusjuht Margus Kelk, kes vahendab pindu logistika, laomajanduse ja tootmisega tegelevatele ettevõtetele Ülenurme tehnopargis Tartumaal.

"Kuna laenusaamine on raskenenud, on rendihuvilisi märksa rohkem kui ostjaid," nendib Kelk.

"Tõsi see on, et läbirääkimised käivad praegu pikemalt kui varem. Kogu tegevus on oluliselt aeglasem kui eelmisel aastal samal ajal, kuid kliente siiski liigub," nõustub Kobin.

"Ega siis kõigil halvasti ei lähe ja kuna meie pakume A+ klassi büroopindu, siis nende vähese vakantsuse tõttu Tallinna kesklinnas peaks ja võiks huvilisi olla," lisab Rotermann Eesti juht Mart Saa.

Samas on mitmesugustes suurustes vabu pindu praegu saada ka selles Tallinna ja Eesti magusaimas piirkonnas.

Optimistlik on ka 76 miljonit krooni investeerinud Lasnamäe tööstuspargi juhatuse esimees Rein Pinn. "Õnneks pole me omale illusioone loonud, et müümine läheb sama hästi ja kiiresti kui eelmistel aastatel. Aga huvilisi jagub ning kõik läheb ootuspäraselt."

Tööstuspargi esimese ja teise etapi 24 kinnistust on vaba veel veerand. "Kuna meil pole laene ja kohustusi, siis me väga ei rabele nende täitmisega," lisab Pinn.

Ehkki müük on aeglustunud, arendusi siiski päris seisma ei panda. "Arendame Rotermanni kvartalit edasi ning ligi 50 protsenti territooriumist avatakse hiljemalt aasta lõpuks. Tuleva aasta alguses avab seal veel mitu kauplust oma esimese esinduse Eestis ning samuti avavad oma poe kvartalis Boss ja Zegna," selgitab Saa.

Järgmise etapi üle peetakse juba mitme huvilisega läbirääkimisi ja edasine arendus sõltub nende kulgemisest, ettevõte loodab tuleval aastal kvartali arendust jätkata.

Samas mahus jätkub plaani kohaselt arendus ka Tartu Ülenurme tehnopargis, mille kolmanda ja neljandast etapi rajamine on pooleli kolmanda etapi detailplaneeringu juures.

Kuidas mõjutab Teie ettevõtet seik, kui piirkonna arendus jääb pooleli või venima?

Marianne Lõhmus, Gallery Balticu tegevjuht

Rotermanni kvartal on väga hea asukohaga, kuigi seni veel osaliselt inimestel avastamata. Seda ilmselgelt ümberringi toimuva ehituse tõttu. Hea asukoha kõrval mängis suurt rolli kvartali uudsus ning suured tulevikuplaanid.

Oleme arvestanud Rotermanni kvartali ehitusperioodiga ning sellega kaasnevate ebameeldivustega. Kindlasti ei välista me, et kusagil mujal võiks paremini minna. Meie puhul on tegu rahvusvahelise kontserniga, mis annab kindlustunde ning investeerimisvõimaluse. Väikese ettevõttena oleksime kindlasti juba praeguseks uksed sulgenud. Samas ei väida me, et pole lahkumismõtteid mõlgutanud - eriti praeguses majandusolukorras, kus arendatakse endiselt, kuigi vee peal püsijaid jääb aina vähemaks. Usun, et rahulolu tekib kvartali valmimisel täies mahus. Seniks tuleb rahulolu luua kompromissidega.

Enn Saar, MicroLink Eesti juhatuse esimees

Oleme Ülemiste City arengu ja käekäiguga pidevalt kursis. Isegi kui arendustegevus peaks aeglustuma, on Ülemistes juba olemas nn kriitiline mass edumeelseid ettevõtteid, mis võimaldab koostööd paljudes IKT-valdkondades.

Urmo Pärg, Webmedia juhatuse liige

Ülemiste City mõjutab meid kaudselt päris oluliselt, mistõttu oleme seda ka aktiivselt jälginud ja vajadusel aidanud kaasa mõelda.

Hetkeseisuga on piirkond saavutanud juba n-ö kriitilise massi, terviklikkuse, mistõttu täiendavate arenduste venimine või pooleli jäämine ei avalda meile enam märkimisväärset negatiivset mõju.

Alustasime uue kontoripinna otsinguid Tallinnas 2005. aasta sügisel ning sel momendil oli Ülemiste City üks väheseid, kes suutis täita meie soove ruumide suuruse, eripära, valmimise kiiruse ja hinna osas. Täiendavalt imponeeris piirkonna pikaajalisem visioon, mis oli veenev isegi ilma ühegi käegakatsutava tõendita. Seni pole pidanud valikut kahetsema.