Eestlased hajutavad hoiuseid mitme panga vahel

Klientide ning raha liikumist kinnitab ka Swedbank. Swedbanki juhatuse esimehe Erkki Raasuke sõnul täheldasid nad pärast seda, kui riik tõstis tagatud piirmäära, et inimesed jaotavad oma hoiused väiksemateks osadeks ning hajutavad pankade vahel.

Viidates sellele, et Swedbank on börsiettevõte ning numbrid avaldatakse hiljem, ei soovinud Raasuke kommenteerida, kui mitu uut arvet oli avatud ning kui palju raha panka sisse tuli või välja voolas.

Eesti Panga nõukogu liige Mart Opmann on veendunud, et hoiuste hajutamine pankade vahel ei mõjuta kuidagi Eesti pangasüsteemi kui tervikut, kuna riigis on vähe inimesi, kelle arvel on miljon krooni vaba raha. "Väikesed pangad saavad natuke rikkamaks, suured natuke vaesemaks," võttis Opmann seisu kokku. Suurem osa miljonäre on aga oma raha väärtpaberitesse investeerinud ning müüa nad neid praegu ei kavatse.

Eesti pankades olevate hoiuste üldmaht on 151 miljardit krooni. Nendest moodustavad juriidiliste isikute hoiused 67,7 miljardit krooni, eraisikute hoiused 60 miljardit krooni. Ülejäänud raha kuulub avalikule sektorile.

Rehe on veendunud, et ainult 5–10% inimestest ületavad hoiused 50 000 euro piiri. Seega võib oletada, et suurtest pankadest väikestesse voolab umbed 6-7 miljardit krooni.

Ülemaailmne majanduskriis hirmutas inimesi, eriti neid, kelle säästud ületavad riigi poolt tagatava maksimumi. Tekkinud ebakindluse tagajärjel hakkasid inimesed hajutama oma hoiuseid, et musta stsenaariumi rakendumise korral saaks kogu oma raha tagasi.