Eesti Energia käive kasvas poole miljardi võrra

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul avaldas tulemustele negatiivset mõju sellest aastast lisandunud heitmekvootide ostukulu.

“Teeme tööd kontserni efektiivsusnäitajate paranemise nimel ning ootame majandusaasta 12 kuu jooksul nii äritulude ja ärikasumi kasvu kui ka 900 miljoni krooni piirimaile jäävat puhaskasumit,” teatas Kaasik ettevõtte pressiteates.

Elektrienergia kodumaine müük 2008/09. majandusaasta esimesel kuuel kuul oli 3 143 GWh, mis on 134 GWh ehk 4,4% suurem kui 2007/08. majandusaasta vastaval perioodil. Elektrimüük avatud turule vähenes 7 GWh (-1,9%), müük suletud turu äriklientidele kasvas 73 GWh (4,3%), koduklientidele 60 GWh (9,4%) ning võrguettevõtjatele 8 GWh (2,3%).

Elektrienergia eksport majandusaasta esimesel kuuel kuul oli 1 120 GWh, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 405 GWh ehk 26,6%. Peamiselt tuleneb kahanemine Lätti müüdud ekspordimahtude väiksemast kogusest – kuue kuuga moodustas eksport Lätti 207 GWh, vähenedes 662 GWh ehk 76,2%. Eksport Soome moodustas esimese kuue kuuga 912 GWh, kasvades 257 GWh ehk 39,2%. Vaadeldaval perioodil eksporti Leetu ei toimunud.

Soojusenergia müük moodustas 2008/09. majandusaasta esimese kuue kuuga 436 GWh, kasvades 66 GWh võrra võrreldes 2007/08. majandusaastaga. Kasvu taga on suures osas Iru elektrijaama töötamine käesoleva aasta juunis-juulis (eelmisel aasta samal perioodil müüki ei toimunud). Soojusenergia müüki on positiivselt mõjutanud ka keskmine välistemperatuur, mis oli perioodil 2008. aasta aprill-september 0,8 kraadi külmem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Raske kütteõli maailmaturuhind on tihedalt seotud nafta maailmaturuhinnaga, mis majandusaasta esimese kuue kuu jooksul oli vahemikus 86-144 dollarit barrelist. Naturaalnäitajates müüdi kuue kuuga 70 tuh. tonni põlevkiviõli.

2008/09. majandusaasta esimese kuue kuu investeeringud moodustasid 1,7 miljardit krooni. Investeeringute fookus püsib elektrivõrkudel, kuhu suunati kuue kuu jooksul 1,2 miljardit krooni. Põhivõrgu suurimateks investeeringuteks olid Kiisa jaotlate renoveerimine, Rakvere ja Veskimetsa jaotusseadmete renoveerimine ning Ülemiste-Lasnamäe 110 V kaabelliini rekonstrueerimine. Jaotusvõrgu investeeringud olid nii uute liitumiste väljaehitamiseks kui ka elektriliinide töökindluse ning kvaliteedi tagamiseks. Eesti Põlevkivi investeeringud olid seotud peamiselt Estonia kaevanduse uusehituste ja seadmetega ning Narva elektrijaama investeeringud töökindluse ja kvaliteedi tagamiseks.

Eesti Energia tütarettevõte Lätis E.Energy SIA on sõlminud septembri lõpu seisuga lepinguid Lätis 320 GWh kohta aastas, mis moodustab ligikaudu 4% Läti elektrienergia kogutarbimisest. E.Energy käesoleva majandusaasta esimese kuue kuu energiamüük Lätis oli 26 GWh ning alates müügitegevuse alustamisest juulis 2007 kokku 35 GWh.