Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teineteisest sõltumine teeb kriisis riikidele peavalu

    Üleilmses majanduses sõltuvad riigid teineteisest kõige erinevamates valdkondades - olgu selleks finantsturud, nakkushaiguste levik, kliima soojenemine või toodete turvalisus.
    Me pole suutnud seda vastastikust sõltuvust piisavalt hästi reguleerida. Et tasakaal saavutada, selleks on tarvis muu hulgas loomingulisust ja mõtteviisi muutust.
    Praegune laenukriis on pannud kogu maailmas riigid kasvuprognoose ümber vaatama. Meile on palju asju selgeks saanud.
    Esiteks - äärmuslikud finantsprobleemid võivad reaalmajanduse põlvili suruda, peamiselt sellepärast, et ligipääs laenudele on piiratud.
    Teiseks: praegusest regulatiivsest struktuurist ei piisa, et USA majanduses stabiilsust säilitada. Ameerika kergekaaluline, ebatäiuslik ja killustunud regulatsioonivorm ei suuda ellu jääda ning teised riigid seda eeskujuks ei võta.
    Kolmandaks, maailmamajanduses peavad riigid oma samme kooskõlastama. Järelevalvestruktuurid tuleb uuesti üles ehitada ja see nõuab üleilmset jõupingutust. Kui meil ei ole rahvusvahelisi kontrollimehhanisme, siis hakkavad riiklikud järelevalvesüsteemid üksteisega konkureerima ning see tõmbab reformidele kriipsu peale. Selles kriisis nähtavale tulnud globaalsed riskid peaks andma riikidele põhjust ennast välisriskide vastu teatud määral kindlustada, isegi kui sel on oma hind.
    Vahepeal paneb meie vähene suutlikkus asju kontrollida meid kõiki ohtu. See tekitab kahtlusi, kas avatud majandus on ikkagi tervitatav nähtus.
    Avatus tõi tõesti koos võimalustega kaasa ka riske, mida enamik riike ei suutnud ei ette näha ega ka juhtida. Tulevikus peame me kollektiivselt suutma paremini probleeme juba ette näha, mitte kriiside korral vaid tagantjärele reageerida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.