Eestit aitavad kogutud varad, Läti-Leedu seis on kehvem

Meie otsuses jätta Eesti reiting samale tasemele peegeldub kindlustunne, mida annavad Eesti valitsuse ligi 10 protsendini SKPst ulatuvad reservid.

Järsu majanduslangusega silmitsi seistes peaks rahaline puhver lubama valitsusel säilitada oma netovarade positsiooni hoolimata mõõdukatest puudujääkidest.

Negatiivne väljavaade peegeldab Eesti majanduse püsivat kõva maandumise ohtu - eriti riski, et saabub järsk majanduslangus, mis viib nii suure töökohtade vähenemiseni, et pered ei suuda hästi oma rahalisi kohustusi täita.

Kui pankade varade väärtus peaks järsult vähenema, võivad finantssüsteemi tingimuslikud kohustused lühikese aja jooksul oluliselt suurendada valitsuse kohustusi.

Eeldame, et välisomanike käes olevad pangad säilitavad välisrahastamise, kuid see sõltub kahe suure Rootsi panga soovist ja suutlikkusest Eestis oma investeeringuid hoida.

Kui aga välisnõudlus paraneb ja eksport toetab jõulisemalt majanduskasvu, siis majanduse tasakaal paraneb. Siis suudab Eesti ka välisšokkidega kergemini toime tulla ja me muudame riigireitingu väljavaate tõenäoliselt taas stabiilseks.

Läti puhul oli meie otsus reitinguid alandada tingitud tõusnud riskist, et Läti valitsusel tuleb halvenevas laenukeskkonnas kohalikke panku toetada.

Nende pankade likviidsust, refinantseerimise võimet ja laenukvaliteeti puudutav ebakindlus suurendab Läti valitsuse haavatavust. Reiting võib veelgi halveneda, kui valitsus võtab suuri laene, et mõnd panka toetada, või kui raha suur väljavool seab ohtu maksetasakaalu.

Otsus Leedu reitingut alandada näitab meie ootust, et Leedu uuel valitsusel pole eriti muid poliitilisi valikuid kui suurendada eelarvedefitsiiti ja tõsta oma laenukoormust.

3 protsenti SKPst ületav oodatav eelarvepuudujääk paneb kahtluse alla Leedu valuutakomitee süsteemi ja suurendab majanduse haavatavust väljastpoolt. Negatiivne väljavaade näitab tõusnud Leedu majanduse kõva maandumise riski.