- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 081,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlased kloonisid 16 aasta eest külmutatud hiire
16 aasta eest surnud ja külmutatud hiire
kloonimisel õnnestus teadlastel saada terveid hiirepoegi.
Seega kerkib üles võimalus, et ohustatud liike saab kloonimise teel taastada ka külmikutes hoitavatest loomade surnukehade abil ning alati polegi kloonimiseks vaja elusalt loomalt rakke võtta, kirjutas New Scientist.
Avastus lubab aga minna fantaasial veelgi kaugemale. Näiteks võib kunagi osutuda võimalikuks kloonida tuhandeid aastaid igikeltsa sees olnud mammuteid, ütles Jaapani Kobe arengubioloogiakeskuse RIKEN teadlane Teruhiko Wakayama. „See on muidugi väga raske, aga meie töö tõestas, et see ei kuulu enam ulme valdkonda,“ lisas ta.
Wakayama juhtimisel töötanud teadlasrühm kasutas kloonimiseks mõnevõrra teistsugust tehnoloogiat. Hiireraku tuum – sedapuhku siis surnud hiire raku tuum viidi hiire munarakku, mille tuum oli eemaldatud. Tekkinud embrüost eraldati seejärel embrüonaalsed tüvirakud – rakud, millel on võime areneda ükskõik millisteks keharakkudeks ning viidi nende tuumad munarakku, et luua kloonloomi.
Üllatav oli asjaolu, et kõige kergem oli kloonida ajurakke, kuigi elavate loomade kloonimisel pole kunagi varem ajurakke kasutatud. Wakayama oletab, et kudede külmutamine ja sulatamine muudab lihtsamaks ajurakkude ümberprogrammeerimise. Samuti on ajukudedes palju suhkruid, mis pakuvad rakkudele külmumisel kaitset, see võib ka olla seletus, miks külm DNAle kahju ei teinud.
See polnud esimene kord, mil õnnestus kloonida külmunud rakkudest hiiri, kuid siin ei olnud hiire kudesid töödeldud kemikaalidega, mis kaitseks rakke külmakahjustuste eest.
Maailmas töötav terve rida programme, mille eesmärgiks on kloonida ohustatud liikide nimekirja sattunud loomi ja säilitada geneetilist mitmekesisust. Enamasti kasutatakse kloonimisel loomarakke, mis on läbinud spetsiaalse keemilise töötluse, et rakud sulades taas ellu ärkaksid.
Nii on näiteks loomaaial võimalik surnud panda lihtsalt kilekotiga külmikusse pista ja oodata, et kloonijad tulevikus selle looma rakke kloonimiseks kasutaksid.
Siiski hoiatavad mitmed teadlased, et hoolimata sellest, et jaapanlaste tulemus võib tunduda tõeliselt vapustav, tuleb teha veel palju tööd. Näiteks pole teada, kui kaua erinevate liikide kehasid võib külmas hoida, et seda DNAd saaks veel kloonimiseks kasutada.
Mammutite kloonimise muudab ilmselt raskeks asjaolu, et surnukehad on sulanud ja külmunud mitu korda ning see kahjustab rakutuumasid palju rohkem kui ühekordne külmutamine.
Lisaks oleks ju võimalik kloonida külmutatud inimesi, kuid kloonimiseksperdid on ühel meelel, et inimese kloonimine oleks ebaeetiline ja ohtlik. Õigupoolest eeldavad need inimesed, kes lasevad oma surnukehi külmutada, et nad sulatatakse üles ja äratatakse ellu, mitte ei asuta neist uusi inimesi kloonima.
Artikkel Jaapani teadlaste kloonimiseksperimentidest ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele