Ameerika eelistas Obamat ja muutusi

Eile võis ta Chicagos võidukõnet pidades tunnistada, et "ehkki see võttis oma aja, on tänu sellele, mis me tänasel (eilsel - toim) ajaloolisel valimispäeval ära tegime, muutused Ameerikas kätte jõudnud".

Obama kogus esialgseil andmeil 52 protsenti häältest ning edestas John McCaini mitmes osariigis, mis eelmistel valimistel andsid hääle vabariiklastele.

"Muutus" oli õige sõna, mis kõige paremini väljendas George W. Bushi kaheksast võimuaastast väsinud ameeriklaste ootusi. Lisaks suutis Obama valijaid veenda, et just tema suudab riigi valimiskampaania lõpusirgel teravnenud finantskriisist paremini läbi loovida kui avalikult oma majanduslikku ebapädevust tunnistanud John McCain.

Eile kõlas värske presidendi kõnes siiski hoiatusnoot. "Meie tee on pikk ja see läheb järsult ülesmäge. Me ei pruugi aastaga kohale jõuda, võib-olla mitte ka kogu ametiaja jooksul. Kuid ükskord jõuab Ameerika sihile," ütles Obama.

Obama ise on alles valge leht, kuid kui tahta, võib mehe sõnadele kaalu ammutada tema enda loost, mis on tõus tagasihoidlikest oludest sihikindla töö ja osava taktikaga võimu tippu.

Alles aasta tagasi näis Clintonite klann ja valimismasin võitmatuna ja Obama väljavaated saada demokraatide kandidaadiks lootusetud, presidendivalimiste võidust rääkimata. Kuid ehitades oma kampaania üles rohujuure tasandilt, kasutades aktiivselt internetti ning ühendades sellega oma hiilgava oraatorivõime, sai võimatu teoks. Obama kogus ulatusliku toetuse ning kõigi aegade suurima valimiskassa.

Nüüd on aeg sõnad teoks teha. Obama ei salga, et viimati seisis USA president nii suurte ja tõsiste probleemidega silmitsi läinud sajandi suure depressiooni päevil. Mitu kriisi korraga ja sõda kahel rindel.

Uuelt presidendilt oodatakse eelkõige majanduse ergutamist ning praegusest hullema majanduskriisi ärahoidmist. Obama plaan on süstida selleks majandusse võimalikult kiiresti täiendavad 175 miljardit dollarit, lisaks aasta alguses eelarvest majandusse tehtud rahasüstile. Põhirõhk oleks avaliku sektori infrastruktuuriprojektidel ning toetustel, et hoida üleval tööhõivet ja ergutada tarbimist.

Lisaks on Obama lubanud maksukärpeid kõigile, kelle aastane sissetulek ei ületa 200 000 dollarit ehk 95 protsendile maksumaksjatest.

Maksutõusu on oodata neil, kel tulusid üle 250 000, kuid ilmselt sunnib väga halb eelarveseis presidendi siin sõnu sööma. Ka mitu muud suuremat plaani, nagu 46 miljoni ameeriklase aitamine, kel pole mingit tervisekindlustust, võib edasi lükkuda.

Huviga ootab avalikkus Obama rahandusministri nime - see mees peab muu hulgas juhtima 700 miljardi dollarilise riigiabi paketi raha kasutamist. Tulevane rahandusminister peab kaitsma dollarit ja turgutama majandust olukorras, kus riigi rahakirstud on tühjad ja võlad üle pea. Eelarve defitsiit riskib tuleval aastal tõusta triljonile dollarile, mis moodustab arenenud riigi kohta tavatu 7 protsenti SKPst.

Võimalike kandidaatidena on nimetatud nii endist USA Föderaalreservi juhti Paul Volckerit kui ka president Bill Clintoni rahandusministrit Lawrence Summersit, isegi investor Warren Buffettit, kuid välistatud pole ka täiesti uus nimi.

Ka Obama kaubanduspoliitikas oodatakse selgust. Kampaania käigus on ta lubanud võidelda USA töökohtade säilimise eest ning läbirääkimisteks uuesti avada varasemad vabakaubanduskokkulepped. Oodatakse maksusoodustuste kaotamist, mis demokraatide väitel soodustavad töökohtade pagemist USAst mujale.

Samuti on Obama toetanud eelnõusid, mis määratlevad valuutakursiga manipuleerimise USA kaubandusseaduste mõistes konkurentsi moonutavaks subsiidiumiks, mis võib tähendada suhete pingestumist Hiinaga. Paljudele demokraatidele on USA 256 miljardi dollari suurune defitsiit kõige selgem märk, et USA kaubanduspoliitika vajab põhjalikku ümberkorraldust.

Wall Streetile tähendab Obama võit ning demokraatide enamuse suurenemine Esindajatekojas ja Senatis ridamisi uusi regulatsioone eluasemelaenuvõtjate kaitseks ning pankade ja investeerimisfirmade tegevuse rangemaks reguleerimiseks.

Eile tähistas USA börs Obama võitu langusega - mitme tõusupäeva järel otsustasid investorid kasumit võtta.

Eesti ettevõtjad on üldiselt USA valikuga rahul, kuid ei usu olulistesse muudatustesse suurriigi senisel majanduskursil.

"See on suur demokraatia võit, Ameerika esimene mustanahaline president," ütles eile varahommikul telemajas USA presidentivalimiste tulemuste selgumist jälginud Olympic Entertainment Groupi nõukogu esimees Armin Karu.

Obama majanduspoliitika kohta ütles Karu, et ta pole küll kõiki lubadusi peensusteni jälginud, kuid maksude tõstmine on kindlasti midagi sellist, mis ei motiveeri rohkem pingutama ja töötama. "Olukord on raske, saab näha, mis meetodid aitavad. Praegu läksid börsid üles," tunnistas Karu samas.

Ka ei usu Karu, et USA Obama juhtimisel Euroopa sotsiaalse turumajanduse kursi võtaks. "See on suhteliselt kindlal kursil olev riik. Vaba turumajanduse mõte ja demokraatia istub inimestes liiga kindlalt sees," ütles Karu.

USA senise majanduskursi muutusesse uue presidendi käe all ei usu ka suurärimees Urmas Sõõrumaa. "Ma arvan, et president üksinda ei juhi midagi. Ameerikas on ärimaailma juhtivas ja määravas rollis palju tarku inimesi ja küllap nad aru saavad, mida teha tuleb," ütles Sõõrumaa.

Samas on Sõõrumaa sõnul selge, et teatud muudatused ja kainenemine on vajalik. "Kui pidevalt elad sellises situatsioonis, kus sul keldris on kolm korvi kartuleid ja sa sisendad endale ja ümbrusele, et tegelikult on üheksa, siis nii ikka ei saa," sõnas Sõõrumaa. "On aeg tõsiselt järele mõelda, kas elada reaalsuses või mingis mullis."

Martinson Trigon Venture Partnersi juhtiva partneri Allan Martinsoni sõnul leidis ta Venemaa presidendivalimisi ja USA presidendi eelvalimisi jälgides Barack Obama ja Vladimir Žirinovski esinemist kuulates kandidaatide lubadustes palju kokkulangevusi.

"Žirinovski 50 lubadusest pooled langesid kokku Obamaga. Need olid kõigile meeldivad, populistlikud - jagame ümber, tõstame, teeme kuritegevusele kiire lõpu jne laadis lubadused," ütles Martinson.

"Ma ei usu, et vabakaubandusel lõpp on. Ja et ümberjagamise ideoloogia väärtust juurde ei loo, sellest saavad nad ise ka väga hästi aru," lisas ta.

Vasakpööret USAs Martinson ei usu. "Ameerika on pika ajalooga ja väljakujunenud struktuuriga ühiskond, nupust asjad ei muutu," ütles ta. "Vaevalt, et tuleb 90% muutust, ehk heal juhul 10%."

Ma ei oska kuidagi kahtlustada olemasoleva informatsiooni põhjal Obamal maailma liidriks olemiseks vajalike omaduste olemasolu. Pigem vastupidi. Maailm vajab praegu uut Reaganit ja uut Thatcherit. Kas Obama tahab ja suudab selleks olla? Väga kahtlane. Euroopast, Venemaalt või Hiinast uut liidrit otsida oleks mõttetu. Niisiis - kõik need, kes üle maailma käsi kokku löövad, võiksid enne veidi mõelda: USAs ei valitud peaosatäitjat järjekordsesse Venezuela seebiseriaali, vaid maailma liidrit.