- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,08%39 752,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,08%39 752,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kivimid sobiksid süsinikdioksiidi reservuaariks
Maapinnal harva leiduv tardkivim võiks
teadlaste sõnul olla lahendus atmosfääri kuhjuva süsinikdioksiidi
probleemile.
Rohekasmust raske kivim nimega peridotiit on väga levinud, sellest koosneb suur osa Maa vahevööst ning ka ookeanilisest maakoorest. Maapinnal on ta aga haruldane. Teda leidub üksikutes kohtades, mida geoloogid nimetavad ofioliitseteks kompleksideks.
See on piirkond, kus kunagine ookeanipõhi on tektooniliste liikumiste käigus mandrilise maakoore vahele surutud ning paljandub maismaal. Üks maailma esinduslikumaid ofioliitseid komplekse paikneb Omaanis, kuid nüüd selgub, et see ei paku enam vaid teoreetilist teaduslikku huvi, vaid talle on leitud ka praktiline rakendus.
Peridotiidis leiduvate mineraalide (kaltsiumi sisaldavad pürokseenid) ja süsinikdioksiidi reageerimisel tekib mineraal kaltsiit, mis on tuntud kui lubjakivi peamine komponent. Geoloogi Peter Kelemeni ja geokeemiku Jürg Matteri sõnul kulgeb see protsess looduses väga aeglaselt, kuid seda on võimalik miljon korda kiirendada. Nii saaks nende arvutuste kohaselt maa alla ladustada miljardeid tonne süsinikdioksiidi, mis on oluline osa inimkonna poolt aastas toodetavast 30 miljardist tonnist, kirjutas Reuters.
“Omaan on lähedal maailma suurimatele naftaväljadele, mis pole meie idee valguses sugugi halb asi,” ütles Matter, kelle artikkel ilmus ajakirjas Proceedings of the Natural Academy of Sciences.
Teadlased arvutasid ka peridotiidi kaevandamise ja transpordiga seotud kulusid, kuid leidsid, et kivimi soojuselektrijaamade juurde transportimine ei ole majanduslikult mõttekas. Süsinikdioksiidi maa all ladustamiseks tuleb puurida auk ning juhtida selle abil peridotiidini kuum vesi, mis sisaldab suures koguses rõhu all vette lahustatud süsinikdioksiidi. Tehnoloogia kaitsmiseks on teadlased esitanud ka patenditaotluse.
Teadlaste sõnul võiks aastas Omaani kivimeis talletada 4-5 miljardit tonni süsinikdioksiidi. Koos teiste süsinikdioksiidi neelavate lahendustega oleks see osa süsteemist, mille abil on loodetavasti võimalik globaalne soojenemine seisma panna.
Ainult peridotiidile ei saa süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldamist kindlasti rajada, sest paljudel suurtel tööstusriikidel, näiteks USAl, Hiinal ja Indial ei ole piisavalt maapinnal paljanduvaid või selle lähedal paiknevaid peridotiidilasundeid.
“Süsinikdioksiidi säilitamine kivimeis kaltsiidi kujul on ohutum mitmest teisest seni väljapakutud lahendusest,” ütles Matter. “Näiteks süsinikdioksiidi maa alla pumpamine ei garanteeri, et ta sealt teatud aja möödudes taas välja immitsema ei hakka.”
Tõenäoliselt on sellise lahenduse edu korral siiski võimalik seda laiendada ka mõnedele teistele kivimtüüpidele. Kaltsiidi (CaCO3) moodustumiseks on lisaks süsinikdioksiidile vaja kindlasti ka kaltsiumi sisaldavaid mineraale. Peridotiidis on selleks pürokseenid, kuid samad mineraalid on väiksemas koguses olemas ka näiteks basaldis, mis on vulkaanilistes piirkondades maapinnal tavaline kivimtüüp.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele