Esimest korda on õnnestunud pildistada
planeete väljaspool Päikesesüsteemi, teatasid kaks uurimisrühma ajakirjas
Science.
Nii nähtava valguse kui ka infrapunases spektriosas saadi pildile 25 valgusaasta kaugusel oleva tähe ümber tiirlev planeet. Teine töörühm tegi aga foto kolmest planeedist, mis tiirlevad Pegasuse tähtkujus asuva tähe ümber, kirjutas BBC.
Sarnaseid teateid on tulnud varemgi, kuid siiani on need osutunud valehäireteks. Siiani on eksoplaneetide otsimiseks kasutatud kahte meetodit. Uuritakse tähe võbelust, mis tingitud planeetide gravitatsioonilisest mõjust või siis tähe heleduse perioodilist muutumist. Viimast saab aga kasutada vaid siis, kui me asume planeedi tiirlemistasandil, nii et planeet saaks perioodiliselt osa tähest meie jaoks varjutada.Eksoplaneedid saadi esimest korda pildile
Artikkel jätkub pärast reklaami
Planeetide otsene nägemine on oluline, sest aitab astronoomidel määrata planeetide ja nende atmosfääri koostist ning pinnatemperatuuri.
Peamine raskus eksoplaneetide leidmisel seisneb selles, et täht asub neile liiga lähedal ja varjutab nad oma valgusega. Planeet on palju väiksem ning tuhmim, mistõttu on tema leidmine üsna võimatu ülesanne.
Suured edasiminekud pilditöötluses on aga teinud võimatust võimaliku. Tähe valgust on võimalik pildilt maha lahutada, nii et paistma jäävad ka muud valgusallikad.
California ülikooli teadlane Paul Kalas juhtis rahvusvahelist töögruppi, kes kasutas Hubble’i kosmoseteleskoobi tehtud ülesvõtet Fomalhauti nimelisest tähest. Tähe ümber oli 2005. aastal avastatud massiivne tolmupilv, mis andis teadlastele lootust, et sealt võiks planeete leida.
Teadlaste sõnul on nüüd nime Fomalhaut b kandev planeet tähest 17 miljardi kilomeetri kaugusel ning massilt võrreldav Jupiteriga. Ühe tiiru ümber tähe teeb ta 870 aastaga.
Herzbergi instituudi teadlase Christian Maroisi juhitud töörühm kasutas Hawaii saarel asuva Kecki observatooriumi fotot tähest nimega HR 8799, mis on nähtav ka palja silmaga.
Tähe ümber tiirleb kolm planeeti, mille suurused jäävad viie ja kolmeteistkümne Jupiteri suuruse vahemikku. Planeedid on tõenäoliselt vaid 60 miljoni aasta vanused.
Marois rõhutab, et praegu kasutatava meetodi abil suudetakse leida vaid Jupiteri suuruseid või suuremaid planeete. Seega ei ole meil veel täielikku pilti ning on täiesti võimalik, et sarnaselt Päikesesüsteemile tiirleb tähele lähematel orbiitidel väiksemaid kivise koostisega planeete, mis võiksid pakkuda varju ka elusorganismidele.