IMF: Eesti riigieelarves on vaja lisalõikust

Eesti riigi kulutuste tase on IMFi hinnangul liiga kõrge, pärinedes buumi ajast. Pikas perspektiivis ei saa taoline kulutamine defitsiiti paisutamata kestma jääda.

"Kahju, kui euroga liitumise võimalus jääks eelarvekriteeriumi pärast täitmata," ütles Rozwadowski.

Seda enam, et seni peamiseks takistuseks olnud inflatsioon on kiiresti alanemas ning Eesti on "tagasi seal, kus euroga liitumine oleks kahe-kolme aasta perspektiivis jälle mõeldav", jätkas ta.

Eesti Panga president Andres Lipstok manitses, et ka inflatsioonikriteeriumi täitmine ei tule iseenesest. "Majanduse kohanemine aitab kriteeriumi täitmisele kaasa, kuid vähendab inflatsiooni ka nendes riikides, mis on võrdluse aluseks," ütles Lipstok. Pank soovitab vältida näiteks administratiivsete kulude tõusu.

Riigieelarve defitsiiti käristab majanduslanguse kiirenemine. Käivitunud on Eesti Panga riskistsenaarium, mille järgi tuleval aastal kahaneb Eesti SKP 4,8 protsenti.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul on summa, mis majanduslanguse kiirenemise tõttu tuleva aasta eelarves 3 protsendi piiri ületaks, umbes 250 miljonit krooni.

"Ettepanekus, mis sai esitatud 2009. aasta riigieelarve kärbeteks, jäi puhvriks 1,5-2 miljardit krooni," ütles Padar, kahetsedes, et seda ära ei rakendatud. "Oleme tekitanud teatud valdkondades täiendavad ootused," ütles Padar.

Eelarve defitsiidi kasv ei tähenda Eestile kohe finantseerimisprobleemi, kuna headel aegadel sai raha reservi pandud.

Loe lisa tänasest Äripäevast.