Püsikulud saab Püsikulud saab

Ettevõte peab vabade vahendite suuremahulise kulutamise puhul kaalukausile asetama kaks võimalust: kas seadmeid üürida või osta need n-ö päriseks.

Trend näitab, et üha rohkem üüritakse seadmeid kindlaks perioodiks, kasutatakse neid ja perioodi lõpus asendatakse kasutatud tehnika uuega. Arvutid, printerid ja mobiiltelefonid vananevad vastavalt ärile kolme aastaga, veidi kauem peab vastu kontorimööbel, autod minetavad oma "parim enne" väärtuse 3-5 aastaga ning tööstusseadmete keskmiseks eluajaks peetakse 5-7 aastat.

Ei saa üheselt väita, et üürimine on ettevõtte puhul ainus valik. Seadmete üürimine või täies mahus välja ostmine oleneb ettevõtte tüübist. Kui firma kavatseb soetada ainulaadset tootmisliini, siis võib kindel olla, et finantsasutused ei taha taolist seadet üürida. Finantsasutuse eitav vastus on põhjendatud nende ebakindlusega, sest keegi ei taha pärast üüriperioodi lõppu kirjutada oma varadesse maailmas ainulaadset suusamäärdeliini.

Loome näiteks ühe fantoomfirma, mis tegeleb elektritöödeks metallist abimaterjalide valmistamisega ning hoiab palgal sada inimest. 70 töölist on end sisse seadnud tehases, 30 on kontoriinimesed. Enamik on ametis tehases ega vaja igapäevatööks arvutit, kuid ligi 30 inimest juhivad firma tööd kontoris ja kasutavad renditud süle- ja lauaarvuteid.

Metallifirma juhtidel tekkis uue tehasehoone ehitamisel võimalus võtta rendile kogu kontorisisustus alates vaipadest kuni töölaudadeni.

Kuna otsustajaid oli firma juhatuses neli, läksid arvamused lahku. Vanameelsed eelistasid väljaostmist, kuid finantsjuht ja üks noorem juhatuse liige olid üürimise poolt. Arutelu käigus pandi kirja nii ühe kui ka teise finantseerimislahenduse plussid ja miinused ning lõpuks otsustati rendi kasuks.

Üks põhjus oli seotud firma käibevahendite vaba hoidmisega ehk eelistati raha paigutamist firma põhitegevusse, aga mitte aeguvasse kontoritehnikasse. Teine põhjus oli see, et rendiperioodi lõpus on seadmetest lihtne vabaneda ja saada asemele uus mööbel, arvutid ja muu tehnika.

Metallitehasel oli kombeks hoida arvuteid vähemalt viis aastat jutti. Vahetamisele hakati mõtlema alles siis, kui arvuti lakkas töötamast. Lauad ja toolid elasid veelgi pikemat elu. Praeguseks on olukord muutunud ning peale kolmeaastast üüriperioodi asendatakse vana vara uuega. Kontorivara eest tasumine toimub kuutasu põhjal, mis ei paista teiste kontorikulude seas eriti silmagi.

Euroopas on tehtud uuring, kus muu hulgas selgitati välja töötajate rahulolu ametikoha IT-seadmetega. Kui arvuti polnud vanem kui kaks aastat, olid töötajad töövahenditega väga rahul. Kui arvuti kasutusiga ületas selle piiri, siis oli rahul vaid 50% töötajaist. Kolme aasta vanuse seadmega oli rahul vaid kümnendik. Kinnitamata reegel ütleb, et välja ostetud seadmed kasutatakse kauem, kui on nende eluiga, sest iga paari aasta tagant IT-seadmete alla raha paigutamine ei tundu ettevõtjale mõttekas.

Kasutame taaraautomaatide rentimisteenust. Rendifirmaga saime kaubale, et liisingulepingud vormistati ilma, et kõiki automaate oleks pidanud kohale vedama.

Teiseks ei nõutud tavapärast ettemaksu ega omafinantseeringut. Ja meile pakuti ka seadmete kindlustamise paketti.

Välist finantseerimisettevõtete abi kasutab JFV arvutite rentimisel. Põhjuseks on soov hoida pidevalt töös parimaid töövahendeid. Headel aegadel soetasime tootmisseadmed omavahenditest. Just see võimaldab meil ka praeguses olukorras ellu jääda, sest areng ei jää seadmete puudumise taha kinni.