• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • 27.01.09, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarvepuudujäägid on paratamatus kogu maailmas

Tohutud abipaketid, mida valitsused kõikjal maailmas praegu koostavad, viivad enneolematult suurte eelarvepuudujääkideni. USAs ulatub eelarvepuudujääk tänavu ilmselt üle 10 protsendi.
Normaalsetes tingimustes oleksin ma selliste puudujääkide tekitamisele ja valitsuskulude paisutamisele vastu. Praeguses olukorras aga on need õigustatud.
Pooldan majanduse elavdamist riigi raha abil, sest praegune majanduslangus on varasematest palju sügavam. USAs kestab see kauem ja on tõsisemate tagajärgedega kui ükski teine langus 1930. aastatest saadik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ameerika perede varad on USA aktsiaturu 40protsendilise languse ja elamuhindade kukkumisega kaotanud oma väärtusest enam kui 10 triljonit dollarit. See toob kaasa tarbijate aastakulutuste vähenemise ligi 400 miljardi dollari võrra.
Lisaks on uuselamute ehituse seiskumine vähendanud ehituskulusid 200 miljardit dollarit. Kokku on nõudlus langenud seega 600 miljardit dollarit, mis teeb üle 3 protsendi SKPst. Selle trendi peab ümber pöörama. Tavalise rahanduspoliitilise tegevusega - intressimäärade langetamisega - ei saa sellisele nõudluse langusele vastu seista. Kuna pangad pole suutelised raha tõstma ega taha laenu anda, siis ei tooks keskpankade intressimäärade alandamine veel kaasa suuremat tarbimist ja investeeringuid.
Seega pole eelarvepoliitikale alternatiivi. Valitsused peavad tegutsema, et laenuturud taas tööle saada.
Kui langus läbi saab, siis on USA-l ja ka peaaegu kõikidel teistel riikidel SKP suhtes palju kõrgem laenukoormus. See on hind, mida meie ja meie lapsed tehtud vigade eest maksavad.
Siis on tarvis välja töötada poliitikad, millega valitsuskulusid taas järkjärgult vähendada, et jõuda eelarveülejääkideni ja vähendada laenukoormat.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele