• OMX Baltic0,19%321,28
  • OMX Riga0,72%999,96
  • OMX Tallinn0,15%2 261,62
  • OMX Vilnius−0,09%1 501,74
  • S&P 5000,28%7 743,98
  • DOW 300,19%52 475,1
  • Nasdaq 0,27%26 549,85
  • FTSE 1000,07%10 694,5
  • Nikkei 2250,28%64 131,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%89,73
  • OMX Baltic0,19%321,28
  • OMX Riga0,72%999,96
  • OMX Tallinn0,15%2 261,62
  • OMX Vilnius−0,09%1 501,74
  • S&P 5000,28%7 743,98
  • DOW 300,19%52 475,1
  • Nasdaq 0,27%26 549,85
  • FTSE 1000,07%10 694,5
  • Nikkei 2250,28%64 131,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%89,73
Euroala alusleping ei luba hätta jäänud liikmesriigi väljaaitamist, kuid kui näiteks Iirimaa oma võlakohustustega enam toime ei tule, võivad sellel euroala jaoks olla niisama laastavad ja ettenägematud tagajärjed kui investeerimispanga Lehman Brothers kollapsil läinud aasta septembris.
Saksamaal ja Prantsusmaal tuleb tõenäoliselt kaaluda väiksemate euroala riikide abistamist, usuvad analüütikud.
Sel nädalal võttis Saksamaa rahandusminister Peer Steinbrück teema juba üles, märkides, et mõned euroala 16 liikmesriigist on „sattunud väga suurtesse raskustesse“ ning „võib juhtuda, et teistel riikidel tuleb sellistele riikidele appi minna“, vahendas Bloomberg.
Euroopa Keskpank on korduvalt toonitanud, et Maastrichti leping ei näe ette raskustesse sattunud euroala riigi väljaaitamist. See on põhimõte, mis peab euroalal distsipliini tagama. Küll aga lubab alusleping ELi liikmesriikidel teist liikmesriiki abistada, kui „seda ohustavad tõsised raskused“.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele