Eesti Energia võtab leiva kodumaistelt postitootjatelt

Kuna linnades suunatakse elektrienergia üha enam kaablivõrku, suureneb kreosootõliga immutatud importpostide osakaal kolmveerandini. Samas on kreosoot tervistkahjustav ja sellega immutatud pruunjasmustade postide paigaldajad peavad kandma erirõivastust ning kasutama muid kaitsevahendeid.

"Kui kõikides teistes riikides püütakse praeguses majandusolukorras igati oma turgu kaitsta, siis Eesti Energia käitub vastupidi - tõrjub kohalikud tootjad välja ja ostab importtootjatelt kauba kallimalt sisse," oli Rahel-Puit omanik ja juhataja Märt Jürgens nördinud. Tema andmeil jäi seni pool nende aastamahust ehk umbes 6000 puitposti Eestisse. Nüüd õnnestub kahel postikoorimisfirmal kodumaal kokku müüa ehk 3000-4000 posti aastas.

Kreosootõliga immutatud postid kestvat kauem

"Kreosootõliga immutatud postide eluiga on üle 40 aasta ehk kaks korda pikem, kui vaske sisaldava soolaühendi ehk nn tanalithiga immutatud postidel," põhjendas Jaotusvõrgu võrgutehnika osakonna juhataja Raivo Rebane elektronkirjas.

"Oluline erinevus on tulevikus postide keskkonnaohutus utiliseerimisel, sest kui kreosootõliga immutatud postid võib lihtsalt põletada, siis tanalithiga immutatud postide utiliseerimisel on vaja suitsugaasidest ja tuhast eraldada raskemetall ehk antud juhul vask."

Rebase andmeil on kreosootpostide hinnad tanalithpostidest 10-15 protsenti kallimad. "Selle hinnavahe korvab aga postide kahekordne eluiga ja sellest tulenevate täiendavate hooldus- ja remondikulutuste ärajäämine," lisas Rebane.

Immutusfirma Hanscomi müügijuhi Aare Pilve sõnul on kreosootpostide kasutuseale rõhumine otsitud põhjus. "Samuti pole pakutud hinnavahe õige," rääkis Pilv, kes nädal tagasi kohtus Jaotusvõrgu juhtkonnaga. "Näitasin neile hulgimüüjatelt saadud andmetel põhinevat hinnavõrdlust ja selle kohaselt on kreosootõliga immutatud postid vähemalt veerandi võrra kallimad."