SKP kahanemise tõi ettevaatlik tarbimine

Statistikaameti andmeil vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta neljandas kvartalis 9,7 protsenti ning 2008. aasta kokkuvõttes 3,6 protsenti. Kõige rohkem panustas langusesse ebakindlusest ja krediidi pidurdumisest tingitud sisenõudluse vähenemine (15 protsenti).

Elanike sissetulekud suurenesid aasta lõpus siiski veel märgatavalt, tõdes rahandusministeerium. Keskmise palga aastane kasvutempo oli neljandas kvartalis 7 protsenti ning hõive langus väike. Seega oli palgatulu kasv aasta lõpus märkimisväärne, pensionitulu kasv aga veelgi kiirem. Siiski otsustasid tarbijad ebakindluse süvenedes aasta taguse ajaga võrreldes tarbimiskulutusi vähendada. Koos möödunud aasta kõrge inflatsiooniga tõi see kaasa eratarbimise 10protsendilise reaalse languse.Kinnisvaraturu süvenev madalseis ei stimuleerinud aasta lõpus eluasemeinvesteeringuid ning pangad olid laenuandmisel äärmiselt ettevaatlikud. Vaatamata baasintresside ja Euribori kiirele langusele püsisid uute eluasemelaenude intressimäärad suhteliselt kõrgel. Seetõttu kasvas eluasemelaenude jääk neljandas kvartalis vaid 370 miljonit krooni, mis on kümme korda väiksem kasv kui aasta varem.Elanike tarbimisvõime ning -julguse langus nii Eestis kui ka meie eksportturgudel vähendas ettevõtete investeeringuid. Investeeringud kahanesid märkimisväärselt kõigis kategooriates, välja arvatud arvutid, mille osakaal on siiski väike.Ekspordis mõjud alles hakkavad ilmnema

Nõudluse vähenemine peamistel eksporditurgudel tõi kaasa ka kaupade ja teenuste ekspordi vähenemise möödunud aasta neljandas kvartalis. Kuigi kaupade ekspordi üheprotsendiline vähenemine võrreldes aastataguse perioodiga ei näita veel selgelt globaalse majanduskriisi mõjusid, hakkavad need mõjud selgemalt kajastuma käesoleva aasta ekspordimahtudes. Lisaks välisnõudluse vähenemisele on eksportivate ettevõtete arengut takistama hakanud laenuraha halvenenud kättesaadavus. Kaupade impordi märkimisväärne vähenemine viitab sisenõudluse ärakukkumisele.

Tarbimise ja investeeringute kiire vähenemise tõttu on jooksevkonto puudujääk buumiaja kõrgtasemelt oluliselt taandunud, mistõttu vajadus välisrahastamise järele on vähenenud.Oluliselt mõjutas SKP vähenemist ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemine, mis neljandas kvartalis süvenes 11,3 protsendini. Müügitulu ja kasumite languse tingisid nii kodu- kui välismaiste tarbijate ebakindlusest tingitud tellimuste vähenemise ning finantseerimisraskused. Enim vähenes lisandväärtus töötlevas tööstuses, sisekaubanduses, ehituses, veonduses ja laomajanduses. Positiivse panuse lisandväärtuse kasvu andis neljandas kvartalis valitsussektor.Nii ettevõtjate kui tarbijate kindlustunne ei ole selle aasta esimestel kuudel näidanud paranemise märke. Samuti jätkub segadus rahvusvahelistel finantsturgudel ning meie kaubanduspartnerid korrigeerivad oma tulevikuväljavaateid allapoole.

Seega tuleb majandusolukorra stabiliseerumist esialgu oodata.