• OMX Baltic−0,55%316,96
  • OMX Riga0,29%1 016,87
  • OMX Tallinn−0,31%2 246,14
  • OMX Vilnius−0,11%1 500,9
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−1,08%10 764,18
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,55%316,96
  • OMX Riga0,29%1 016,87
  • OMX Tallinn−0,31%2 246,14
  • OMX Vilnius−0,11%1 500,9
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−1,08%10 764,18
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Rühm teadlasi suutis võimsate laseriimpulssidega kullast märklaua pihta tulistades tekitada aines enneolematu positronide hulga. Teadlaste sõnul võib nende meetod olla vahendiks mustade aukude läheduses kulgevate isetabaste protsesside laboratoorseks uurimiseks.
Praegu tekitatakse positrone - elektronide antiosakesi - peamiselt kahel viisil. Madala energiaga osakesi saadakse radioaktiivsete isotoopide lagunemisest; neid kasutatakse muu hulgas meditsiiniuuringutel positronemissioontomograafias. Teaduslike katsetuste tarvis tekitavad kõrge energiaga positrone osakestekiirendid.
Hui Chen ja Scott Wilks kaastöötajatega Lawrence Livermore'i rahvuslaboratooriumist tekitasid suure hulga vahepealse energiaga, so. umbes 1MeV, positrone hoopis erineval meetodil, mis pole küll uudne, kuid mille täiustamine on lubanud saagikust varasemate katsetega võrreldes oluliselt kasvatada, kirjutas www.fyysika.ee.
Pikosekundilise kestusega laseriimpulsid intensiivsusega 1020 W/cm² juhiti millimeetripaksusele kullast märklauale. Positronide tekkimist seletatakse Bethe-Heitleri protsessi tulemina. Osa impulsi energiast kulub märklaua läheduses plasma tekitamiseks ja ülejäänu paiskab plasmas leiduvaid elektrone allesjäänud tahkesse märklauda.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele