Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimese suurriigina kosub langusest Hiina
Esimese suurriigina hakkab langusest taastuma Hiina. Kuigi kasv ei pruugi olla mõõdetav viimaste aastate kahekordsetes numbrites, kasvab Hiina majandus 2010. aastal tõenäoliselt kiiremini kui ühegi teise riigi majandus. Taastumise keskmes on kodumaise nõudluse ergutamine.
Praegu lööb üleilmse nõudluse kokkuvarisemine Hiinat valusalt. Jaekaubandusturu järsk langus USAs ja Euroopas tähendab vähem tellimusi Hiinas toodetud kaupadele.
Ja kuigi Hiina jüaan on jäänud viimase aasta jooksul USA dollari suhtes enam-vähem samale tasemele, on dollari järsk kallinemine teiste valuutade suhtes ka jüaani väärtust peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes tõstnud, mis on Hiina eksporti veelgi nõrgendanud.
Tehasetööliste koondamine on aga vähendanud nõudlust koduturul. Miljonid lihttöölised, kes rändasid sisemaalt ranniku tööstuskeskustesse, on nüüd sunnitud küladesse tagasi pöörduma, ning nende teenistusest sõltunud pered peavad samuti tarbimist vähendama.
Hiina võimud on otsustanud majanduse taas kasvule pöörata, et anda tööd töötuks jäänutele ja miljonitele noortele, kes igal aastal tööturule tulevad. Olulisimad on valitsuse sammud, mis peavad ergutama Hiina tarbijaid kulutama, ning leibkondade toetuste suurendamine.
Hiina tarbijate kulutused on jäänud majanduse kasvutempost aastaid maha. Seda näitab palkade osakaalu langus SKPs ja säästude osakaalu tõus perede sissetuleku taustal.
Hiina noortel on praegu säästmiseks põhjust: riiklik pensionisüsteem on ebausaldusväärne, tervisekindlustus kehvasti kättesaadav, koolid nõuavad õppemaksu, kestvustarbekaupade soetamiseks on raske laenu saada ning korteri ostmisel küsitakse suurt omaosalust. Võib eeldada, et Hiina valitsus võtab midagi ette kõigis neis valdkondades.
Hiina suurimad tööandjad on endiselt vähemalt osaliselt riigi omanduses olevad ettevõtted. See tähendab, et valitsus saab otseselt muuta nende firmade ja seega ka kogu majanduse palgataset.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org