Euro kui juriidiline miin

Selle teine paragrahv kehtib muutmatul kujul tänaseni: "Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank Saksa marga suhtes. Eesti Pangal ei ole õigust Eesti krooni devalveerida. Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on 3 protsenti." Devalveerimise seisukohalt on tähtsad kaks tingimust. Esiteks: Eesti krooni ametlik kurss seaduse tasemel on ikka veel fikseeritud Saksa marga kunagise väärtuse järgi. Teiseks: seadus keelab keskpangal Eesti krooni devalveerida.

Samas ei ole Saksa mark enam kasutusel ning Eesti krooni ja Saksa marga ametliku vahetuskursi rahalist suurust ei ole otseselt seadusega reguleeritud.

Seega võib öelda, et krooni praeguse kursi püsimine tuleneb Eesti Pangale seadusega kehtestatud devalveerimiskeelust ja 1999. aastal määratud krooni-euro vahetuskursist.

Hoolimata praegusest devalveerimiskeelust tasub silmas pidada Eesti Panga seaduses sisalduvalt lauset "Eesti Pank noteerib Eesti krooni kurssi välisvaluutade suhtes."

Tuleks jälgida, kas ka euro tulekul jääb seadusega Eesti Panga suhtes kehtestatud devalveerimiskeeld kehtima ja kas krooni väärtus sõltub ikka veel kunagisest Saksa marga väärtusest.

Ohtlikuks läheks siis, kui valitsus esitaks riigikogule seaduste paketi, mis sisaldaks paari olulist muudatust: euro kasutuselevõtmise päeval kaotaks kehtivuse seadus Eesti krooni tagamise kohta või Eesti Pangale kehtestatud devalveerimiskeeld; viimasele jääks õigus noteerida Eesti krooni kurssi välisvaluutade suhtes, kuid krooni-euro suhe ühisrahale üleminekul oleks seadusega reguleerimata.

Kui seoses eurole üleminekuga ei oleks vahetuskurss seadusega määratletud ja samas devalveerimiskeeld tühistataks, libiseks küsimus vaikselt Eesti Panga pädevusse. See viitaks võimalusele kroon kui käibelt kaduv valuuta faktiliselt devalveerida. Nn üleöö devalveerimised on toimunud just riikides, kus keskpangale on jäetud ainuõigus siseriikliku valuuta kurssi määrata. Keskpangad võivad erinevalt parlamendist otsuseid vastu võtta kabinetivaikuses.

Valitsejatel tasub silmas pidada, et ka krooni faktiline devalveerimine eurole üleminekul peab vastama Eestis kehtivale õigusele. Põhiseaduse N 10 kohaselt on Eesti sotsiaalne õigusriik. See põhimõte tähendab, et riik ei või oma kodanike suhtes käituda sõnamurdlikult, lubada üht ja tegutseda teistmoodi.

Rahanduspoliitika kujundajad peavad arvestama, et nende korduvad kinnitused krooni mittedevalveerimise kohta võivad omada õiguslikku tähendust ka seoses eurole üleminekuga. Kui ühisraha kasutuselevõtmisel lubadusi murtakse, kujutab see endast juriidilist riski nende lubaduste andjatele ja riigile tervikuna.

Küsimus, kas eurole üleminekul jääb Eesti krooni senine kurss püsima, tasuks esitada Eesti Panga presidendile. Tema vastus võib viidata sellele, kas miin on seatud euro tuleku kanti või mitte.