• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 12.05.09, 22:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vesinikumajanduse surm?

USA eelmise presidendi George Bushi administratsiooni energeetikapoliitika üheks osaks oli kütuseelementide arendamise toetamine. Sel ajal oli palju juttu vesinikust kui kütusest, millega autod tulevikus sõitma hakkavad. Uus administratsioon paistab aga olevat täiesti teistsugusel seisukohal, vähendades järsult toetusi kütuseelementide arendajatele. Kas on alust rääkida vesiniku kui kütuse läbikukkumisest?
2008. aastal eraldas USA energeetikaministeerium kütuseelementide arendamisele 200 miljonit dollarit, sel aastal aga kõigest 70 miljonit. Siia hulka kuuluvad kõikvõimalikud kütuseelemendid, mitte ainult transpordivahendites kasutatavad, kirjutas Technology Review.
Ka suuremad autotootjad on vesinikuautode arendamisele mõeldud summasid koomale tõmmanud, keskendudes enam hübriidautodele, ning viimasel ajal on üha suuremat tähelepanu pälvinud ka elektriautod.
Vesinikul on kütusena mitmeid eeliseid, aga samuti olulisi puudusi. Vesiniku ja hapniku ühinemisreaktsiooni saadusena tekib puhas vesi, mis ei saasta keskkonda. Samas on kütuseelemendid kallid ning puuduvad tanklad vesinikuautode jaoks. Vesinikku on külluses, aga mitte puhtal kujul. Vesiniku saamiseks tuleb teda eraldada näiteks veest, aga see on energiamahukas, mistõttu suureneks maailma elektritarbimine väga olulisel määral, kui autod vesinikule üle viia. Kui enamus elektrit toodetakse endiselt fossiilsetest kütustest, muutub vesiniku kasutamine täiesti mõttetuks, sest selle pea ainus positiivne külg on, et vesiniku põletamine ei tekita saastegaase.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tulevik näitab, kas vesinikul on kohta autode kütusepaakides, kuid praegu näib maailm liikuvat pigem elektriautode suunas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele