USA eelmise presidendi George Bushi
administratsiooni energeetikapoliitika üheks osaks oli kütuseelementide
arendamise toetamine. Sel ajal oli palju juttu vesinikust kui kütusest, millega
autod tulevikus sõitma hakkavad. Uus administratsioon paistab aga olevat täiesti
teistsugusel seisukohal, vähendades järsult toetusi kütuseelementide
arendajatele. Kas on alust rääkida vesiniku kui kütuse läbikukkumisest?
2008. aastal eraldas USA energeetikaministeerium kütuseelementide arendamisele 200 miljonit dollarit, sel aastal aga kõigest 70 miljonit. Siia hulka kuuluvad kõikvõimalikud kütuseelemendid, mitte ainult transpordivahendites kasutatavad, kirjutas Technology Review.
Ka suuremad autotootjad on vesinikuautode arendamisele mõeldud summasid koomale tõmmanud, keskendudes enam hübriidautodele, ning viimasel ajal on üha suuremat tähelepanu pälvinud ka elektriautod.
Vesinikul on kütusena mitmeid eeliseid, aga samuti olulisi puudusi. Vesiniku ja hapniku ühinemisreaktsiooni saadusena tekib puhas vesi, mis ei saasta keskkonda. Samas on kütuseelemendid kallid ning puuduvad tanklad vesinikuautode jaoks. Vesinikku on külluses, aga mitte puhtal kujul. Vesiniku saamiseks tuleb teda eraldada näiteks veest, aga see on energiamahukas, mistõttu suureneks maailma elektritarbimine väga olulisel määral, kui autod vesinikule üle viia. Kui enamus elektrit toodetakse endiselt fossiilsetest kütustest, muutub vesiniku kasutamine täiesti mõttetuks, sest selle pea ainus positiivne külg on, et vesiniku põletamine ei tekita saastegaase.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tulevik näitab, kas vesinikul on kohta autode kütusepaakides, kuid praegu näib maailm liikuvat pigem elektriautode suunas.