• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeme esimeste seas teisiti

    Taani välis- ja energiaminister kirjutasid 5. mail vajadusest suurendada majanduse energiatõhusust. Taani näide on ühtaegu inspireeriv ja suunda näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine energia vallas on riigist teinud tuuleturbiinide suurtootja. Üksi tuulikute eksport moodustab üle 10 protsendi koguekspordist ja pakub kõrgepalgalist tööd rohkem kui 50 000 inimesele.
    1980-2007 kasvas Taani SKP 78 protsenti, energiatarbimine jäi samaks ja CO2 emissioonid vähenesid 1990-2007 13 protsenti. Eesti SKP kasvas 2000-2007 71 protsenti, energia lõpptarbimine 28, elektri tarbimise kasvuks kujunes 24 protsenti.
    Taani pani põhimõttelistele ümberkorraldustele aluse pärast teist naftakriisi ligi 30 aastat tagasi. Ajendiks sai asjaolu, et Taani majandus sõltus sarnaselt Jaapaniga 99 protsendi ulatuses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmiselt haavatav energiahindade kõikumisele maailmaturul. Mõlemad riigid on praegu juhtivad energiasäästu tehnoloogiate pakkujad maailmas.
    Uus lähenemine toetus kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine, ambitsioonikad energiasäästu standardid ja jõuline taastuvenergia arendamine. Piisav annus riiklikku regulatsiooni ja pikaajalist vaadet andis investoritele vajaliku kindluse, stiimuli ning teadlaste ja ettevõtjate koostöö.
    Eesti teeks võiks samuti olla keskkonnasõbralik ja säästlik majandusmudel. Majanduskriis, energiakriis, kliimamuutustest tulenevad probleemid, kasvav nõudlus metallide ja mineraalide järele seab ühelt poolt piirid meie tarbimisele. Teisalt sunnib toodete ja teenuste pakkumisel leidma loovamaid võimalusi tootlikkuse suurendamiseks - vähendama tootmissisendite kogust ja hinda, suurendama toodete taaskasutuse võimalusi ning arvestama tootmisprotsessi mõjuga keskkonnale.
    Vajame ulatuslikku energiasäästuprogrammi ja ambitsioonikat pikaajalist lähenemist taastuvenergia vallas. Ent sellega ei tuleks piirduda. Peaksime ümber vaatama transpordi ja logistikakorralduse, võtma kasutusele keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad, vähendama tööstuste materjalikulu ja kemikaalide kasutamist, korraldama ümber pakendamise jaekaubanduses, arendama mahepõllumajandust ja ärgitama tarbima kohalikke tooteid.
    Paljud uutest lahendustest nõuavad meie teadlaste jõupingutusi, mõned ainult loovamat lähenemist meie endi poolt. Taani näide annab meile olulise õppetunni, kuidas kriisist tugevamana väljuda. Õiged valikud võimaldavad meile lendstardi tulevikuks. Peame olema esimeste hulgas, kes oma majanduse ümber vaatavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Efteni käivitas uue fondi ja ostis Vilniuses Danske büroohoone
Eften Capital käivitas uue, rohelise investeerimise põhimõtetest lähtuva ärikinnisvarafondi, mille esimene ost on Vilniuses asuv büroohoone, kuhu Danske pank on koondanud oma grupi tugiüksused.
Eften Capital käivitas uue, rohelise investeerimise põhimõtetest lähtuva ärikinnisvarafondi, mille esimene ost on Vilniuses asuv büroohoone, kuhu Danske pank on koondanud oma grupi tugiüksused.
Rohetiigri eestvedaja ennustab järgmiseks aastaks rohepöördes murrangut
Rohetiigri üks eestvedajatest ja EASi divisjonijuht Mihkel Tammo rääkis, et järgmisel aastal saab rohepööre suurema hoo sisse. Sealjuures rõhutas ta, et ettevõtjatel, kes praegu muutustega kaasa ei tule, läheb peagi äri ajamine väga keeruliseks.
Rohetiigri üks eestvedajatest ja EASi divisjonijuht Mihkel Tammo rääkis, et järgmisel aastal saab rohepööre suurema hoo sisse. Sealjuures rõhutas ta, et ettevõtjatel, kes praegu muutustega kaasa ei tule, läheb peagi äri ajamine väga keeruliseks.