- OMX Baltic−0,08%300,34
- OMX Riga0,55%893,41
- OMX Tallinn0,2%2 062,42
- OMX Vilnius−0,34%1 194,45
- S&P 5000,00%6 091,92
- DOW 30−0,28%42 969,98
- Nasdaq 0,24%19 961,07
- FTSE 100−0,46%8 718,75
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,29
- OMX Baltic−0,08%300,34
- OMX Riga0,55%893,41
- OMX Tallinn0,2%2 062,42
- OMX Vilnius−0,34%1 194,45
- S&P 5000,00%6 091,92
- DOW 30−0,28%42 969,98
- Nasdaq 0,24%19 961,07
- FTSE 100−0,46%8 718,75
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühisraha toetab meie huve
Aastakümneid on põllumajandus olnud Euroopa Liidu suurima ühisrahastamisega valdkond. 1980ndatel ületas selle maht 70 protsenti ühenduse eelarvest, praeguseks on osakaal taandunud 35 protsendile. Et ELi eelarve moodustab veidi üle protsendi liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust, kulutatakse Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) umbes 0,4 protsenti liidu SKTst.
Eesti saab eelarveperioodil 2007-2013 põllumajanduse ja maaelu rahastamiseks ühiseelarvest üle 20 miljardi krooni, millele lisandub turukorraldusmeetmetega veel pisut üle miljardi krooni.
Ühine rahastamine vastab Eesti huvidele, sest ühiseelarvest saame tunduvalt rohkem, kui on meie vastav osa SKTst. Eesti riigi võimekus üksinda oma maaelu ja põllumajandust toetada oleks kordades väiksem. Veelgi olulisem on see, et ranged riigiabi reeglid ei luba rikkamatel liikmesriikidel anda oma põllumajandustootjatele piiramatut abi.
Ajalooliselt lähtub ÜPP põhimõttest, et toidu tootmine on strateegiline julgeolekuvaldkond - seetõttu keskendutaksegi ühendusesisesele toiduainetega varustamisele ja jätkusuutliku põllumajanduse tagamisele. Peaeesmärgi kõrval pööratakse aga tähelepanu ka maa-infrastruktuuri arendamisele, külaelu edendamisele ja teistele asjadele.
Arusaam ÜPP olemusest on Vana-Euroopa riikides selgem ja positiivsem ning ning seetõttu on ka nende valmisolek maaelu ja põllumajandust toetada suurem kui Eestis.
Eestis valitseva negatiivse suhtumise üheks põhjuseks on kindlasti meie eliit. Kultuuriavalikkus ja arvamusliidrid, sealhulgas poliitikud ning meedia, on maaelust võõrandunud veelgi kiiremini kui keskmine eestlane. Üheski teises ELi liikmesriigis ei paku põllumajandus avalikkusele nii vähe huvi kui Eestis. Sageli käsitletakse seda negatiivse alatooni, iroonia ja üleolekutundega.
Teiseks põhjuseks on maarahvas, põllumehed ja osa põllumajanduspoliitikuid. Maarahvas on liialt tagasihoidlik endale positiivse mainekujunduse tegemisel ning geograafiline killustatus hajutab nende mõjuvõimu. Lisaks on osa põllumeeste ja põllumajanduspoliitikute sõnum olnud liialt negatiivne, probleemidest rääkimine on kasvanud hädaldamiseks.
Ometi on just edumeelsemad põllumehed kaasaegsemaid ja teaduspõhisemaid tootjaid Eestis. Paljudes Eesti lautades lüpsavad piima maailma parimad lüpsirobotid, põldudel vurab põllumajanduse tipptehnika ning taimekasvatuses kasutatakse parimaid teaduslikke andmeid.
Enimloetud
2
Kuidas leida äripartnereid Aasias
3
Viimased uudised
“Tippkohtumise” värske saade
Mõni variant odavamate korterite tulekuks siiski on
Mõni variant odavamate korterite tulekuks siiski on
“Tippkohtumise” värske saade
Mõni variant odavamate korterite tulekuks siiski on
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele