Arvamus: Reformierakond peab kaduma

Reformierakond on ellu kutsutud ja avalikkuse ees esinenud ainult ja ainult kui majanduspartei, mis pakub rahvale kiiret jõudmist Euroopa rikkaimate riikide hulka, kiiret jõukuse kasvu üksikisikutele ja maailma parimat ettevõtluskeskkonda. Reformierakond ei ole kunagi olnud ega ka pidanud ennast sotsiaallahendusi pakkuvaks erakonnaks või parteiks, kes seisab ühiskonna nõrgemate eest. Tegemist on olnud nišiparteiga, mis on endale võtnud üksnes ühe ja ainukese ülesande – teha korda meie majandus.

Praktikas on selgunud, et Reformierakond majanduse kordategemisega hakkama ei ole saanud. Selle partei juhtimise all oleme jõudnud ajaloo suurimasse majanduskriisi. Mingites muudes valdkondades ta lahendusi ei paku. Seega oleme olukorras, kus ollakse kontsentreerutud ühele valdkonnale, kuid selles ollakse lõplikult läbi kukkunud. Mis on sellise partei edasiseks eksistentsi põhjenduseks? Mida on sellel parteil veel rahvale pakkuda? Lubada? Mida on mõtet sellelt erakonnalt üldse oodata ja loota?

Reformierakonna ainukeseks eksistentsi põhjuseks on tagada hea äraolemine, positsioon ja raha teatud kitsale seltskonnale, kes seda parteid enda isiklikes huvides elus hoiab. See ei ole aga piisavaks põhjenduseks, et Reformierakond peaks Eesti poliitmaastikul säilima ja inimesed peaksid selle partei poolt hääletama.

Erakonda ei sobi nimetada Reformierakonnaks

Hoopis eraldi probleem on selles, et väljend „Reformierakond” ei sobi erakonna nimeks. Partei selline nimetus viitab asjaolule, et erakonna näol on tegemist pidevalt midagi (antud juhul majandust) reformiva erakonnaga. Justkui oleks reformide läbiviimine selle erakonna monopol ja justkui tegeleks see erakond ainult reformimisega.

Tegelikkuses tegeleb Reformierakond lisaks reformimisele ka ju muude valdkondadega – näiteks proovib, mis tunne on omada valitsusvastutust. Teisalt tegelevad reformidega ka teised erakonnad – näiteks on haridusreform, haldusreform ja veel muudki reformid olnud programmides ka teistel erakondadel peale Reformierakonna. Seega on Reformierakond valinud endale avalikkust otseselt eksitava ja tegelikku sisu mitteväljendava nime.

Parim käik Reformierakonna poolt, loomulikult eeldusel, et erakond soovib piisavalt muutudes parteimaastikule alles jääda, on vahetada erakonna nimi. Võttes arvesse asjaolu, et Reformierakonna eesmärgiks ja tegevussuunaks on kitsale seltskonnale mõjuvõimu ja rikkuse kogumine, tuleks partei näiteks nimetada ümber Andrus Ansipi Nimeliseks Vabamajandusliku Jõukuse Erakonnnaks. Praegune nimi „Reformierakond” kõlab nagu „Halduserakond”, „Valimiserakond”, „Hääletuserakond”, „Hariduserakond”, „Kriisierakond” või „Pidurduserakond.”

Kui Reformierakond Ansipi erakonnaks ümber nimetada, siis uus nimi annaks ka senisest märksa adekvaatsemalt edasi erakonna sisu. Kui Ansip on juba ennast universumi keskpunktiks pidama hakanud ja erakonda teda teenivaks süsteemiks loeb, siis uus nimetus edastab neid hoiakuid ka märksa paremini rahvale.