Dehesas - looduse ja äri kooslus

Iileksit kasutatakse peamiselt tammetõrude saamiseks, mis omakorda lähevad kariloomade toiduks. Korgitamme koort, mida korjatakse iga kümne aasta tagant, kasvatatakse majanduslikul eesmärgil - korgist veinikorkide ning muude korgist toodete valmistamiseks. Kuna kork on hea helisummutusvahend, pannakse seda üha rohkem seinte sisse ning seetõttu on korgi kasutus ehituses ka märkimisväärselt kasvanud. Lisaks saab tammepuudelt veel seeni, puusüsi, parkainet ning küttematerjali.

Tammepuudel on aga täita oluline roll dehesade ökosüsteemis. Puud kaitsevad maapinda erosiooni eest, vähendades veetulvasid ning vähendavad kõrbestumisohtu.

Dehesa põlde ning niite kasutatakse peamiselt kariloomade kasvatamiseks, kuigi seal tegeldakse ka põlluharimisega. Peamiselt kasvatatakse otra, kaera ning rukist.Oluline on, et dehesadel kasutaks võimalikult vähe väetisi ning pestitsiite. Viimaste aastate jooksul, kui ökopõllumajandus on üha enam päevakorrale tõusmas, on kemikaalide kasutamist veelgi piiratud. Nii võib dehesasid pidada suurepäraseks näiteks ökopõllundusest ning -karjakasvatusest.

Kuigi karjakasvatus mängib dehesa ökosüsteemis olulist majanduslikku rolli, on ta vajalik ka seetõttu, et kariloomad aitavad seemneid laiali kanda, kontrollida põõsastike kasvu neid süües ning vähendada metsapõlengute ohtu. Kõige populaarsemateks dehesa kariloomadeks on veised, Merino lambad, Ibeeria sead, hobused ning kitsed.

Viimase paarikümne aasta jooksul on dehesadel üha olulisemaks muutunud metsloomade roll, kuna jahipidamisest on saanud omaette majandusharu. Sellel on aga ka negatiivsed mõjud - farmerid on pidanud hakkama oma kariloomi aedikutesse panema ning paljude väikemetsloomade, näiteks metsjäneste arv on dehesades jõudsalt vähenenud. Metsjäneste vähenemine aga mõjutab omakorda ibeeria kotka ning musta raisakotka arvukust, kellele nad on üks peamine toiduallikas.

Tänapäeval on dehesad haavatavad eelkõige majanduse heitlikkuse ja tarbimise suurenemise tõttu. Näiteks maailma üha suureneva lihanõudluse tagajärjel on hakatud dehesades spetsialiseeruma lamba- ja veisekasvatusele. Kuna aga dehesad on laialdased pastoraalsüsteemid, on liigne karjakasvatud seadnud ohtu maapinna viljakuse, ohustades saaduste mitmekesisust ning vähendades tammepuude positiivse reproduktsiooni astet.

Tõsises ohus öeldakse olevat ka korgipuude kasvatamise kui eraldiseisva ära tulevik. Suur osa 15 triljonist veinikorkidest, mis ühes aastas toodetakse ning mille valmistamine pakub tööd kuni 40 000 inimesele, tulevad Hispaaniast ja Portugalist.

Kuid järjest rohkem hakkavad veinitehased kasutama odavamaid sünteetilisi, ka keeratavaid pudelikorke. Tänaseks on need hõivanud pea 10% kogu veinikorkide turust ning see osakaal üha suureneb, see aga võtab leiva senini korgitamme koore kogumisest elatunud inimestelt.

Korgikorjandusest elatuvad farmerid on pingsalt hakanud mõtlema alternatiividele. Viimaste aastate avastuseks ja kiiresti levivaks tegevusalaks on eukalüptidee kasvatus. Kuna eukalüptid vajavad rohkesti vett ning toitaineid, ei näe spetsialistid nende puude kasvatamisel siiski jätkusuutlikku tulevikku.

Dehesa looduslikud vee- ning toitainekogused vähenevad iga aasta. Kuna eukalüptide piirkonnas on ka suurem metsatulekahjude oht, nähakse nende kasvatamises pigem ohtu sealsele öko süsteemile, mistõttu selle tegevusala tulevik on üha suurema küsimärgi all.