Tööandjate keskliit: väljajäämine eurotsoonist võrdub väljajäämisega EList

„Väikesele ning avatud majandusega Eesti riigile tähendab investeeringute kadumine palju negatiivsemaid tagajärgi, kui seda on vajalikud kärped riigivalitsemiskuludes ja sotsiaalsfääris. Riigieelarve langeb veelgi sügavamasse defitsiiti, järsult tõusevad maksud ning süveneb pikaajaline töötus, mis viib kvalifitseeritud tööjõu massilise väljarändeni. Riiki ähvardavad likviidsusprobleemid,“ täiendas Kriis.

Ettevõtjad teevad valitsusele ettepaneku keskenduda eelarvedefitsiidi vähendamiseks neljale meetmele: riigiasutuste tegevuskulude jõulisele kärpimisele, ühtlasele mõõdukale kulude piiramisele sotsiaalsfääris, mittemaksuliste tulude suurendamisele ning vajadusel ka otseste maksude, eelkõige üksikisiku tulumaksu mõningasele tõstmisele.

„Kärped enne valimis on kindlasti ebapopulaarsed, aga nende tegemata jätmine ähvardab valitsuserakondi pikemas perspektiivis palju negatiivsemate tagajärgedega,“ ütles Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Enn Veskimägi hinnangul tähendaks kergekäeline loobumine eurost ka ettevõtjate ootuste petmist, kuna liitumise nimel on tööandjad leppinud paljude konkurentsivõime seisukohast kahjulike otsustega: nt käibemaksu erandite kaotamise ning käibemaksu tõstmisega 20%-ni, haigekassa kohustuste veeretamisega tööandjate õlgadele ning töötuskindlustuse maksemäärade mitmekordse suurendamisega. „Ettevõtjad on nende kahjulike otsustega nõustumisel lähtunud ootusest, et euroalaga liitumine aitab stabiliseerida ettevõtluskeskkonda ning taastab majanduskasvu“, ütles Veskimägi.

Ettevõtjad lisavad ka, et lisaks majanduslikele mõjudele avaldab liitumine rahaliiduga selget mõju julgeoleku positsiooni paranemisele.