- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandjate keskliit: väljajäämine eurotsoonist võrdub väljajäämisega EList
Tööandjate keskliit leiab, et
väljajäämine eurotsoonist oleks majanduskriisist räsitud Eestile võrreldav
väljajäämisega Euroopa Liidust viis aastat tagasi.
Ettevõtjate hinnangul peab valitsus võtma eelarve defitsiidi vähendamist väga tõsiselt, kuna euroalast väljajäämise korral puudub Eestil majanduskriisist väljumiseks alternatiivne positiivne stsenaarium ning suureneb surve krooni devalveerimiseks, seisab kesliidu pressiteates. Ettevõtjad peavad üleminekut eurole riiklikult sama oluliseks eesmärgiks nagu seda oli liitumine Euroopa Liiduga.
Väljajäämine eurotsoonist oleks majanduskriisist räsitud Eestile võrreldav väljajäämisega Euroopa Liidust viis aastat tagasi. Tänu liitumisele Euroopa Liiduga sai Eesti osa mahukatest ning elutähtsatest euroabi programmidest. Liitumine rahaliiduga omab sarnast mõju uute välisinvesteeringute näol. Eurotsoonist välja jäädes sattuvad ohtu ka investeeringud.
„Eurotsoonist väljajäämise kõige ilmsemaks negatiivseks mõjuks on nii kohalike kui välisinvestorite investeerimiaktiivsuse oluline vähenemine ning kapitali väljavool Eestist. Selle esmaseks põhjuseks võib pidada usalduse kaotust Eesti rahanduspoliitika vastu, koheselt langevaid krediidireitinguid ning investeeringuteks vajaliku laenuraha intressimäärade tõusu,“ kommenteeris tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
„Väikesele ning avatud majandusega Eesti riigile tähendab investeeringute kadumine palju negatiivsemaid tagajärgi, kui seda on vajalikud kärped riigivalitsemiskuludes ja sotsiaalsfääris. Riigieelarve langeb veelgi sügavamasse defitsiiti, järsult tõusevad maksud ning süveneb pikaajaline töötus, mis viib kvalifitseeritud tööjõu massilise väljarändeni. Riiki ähvardavad likviidsusprobleemid,“ täiendas Kriis.
Ettevõtjad teevad valitsusele ettepaneku keskenduda eelarvedefitsiidi vähendamiseks neljale meetmele: riigiasutuste tegevuskulude jõulisele kärpimisele, ühtlasele mõõdukale kulude piiramisele sotsiaalsfääris, mittemaksuliste tulude suurendamisele ning vajadusel ka otseste maksude, eelkõige üksikisiku tulumaksu mõningasele tõstmisele.
„Kärped enne valimis on kindlasti ebapopulaarsed, aga nende tegemata jätmine ähvardab valitsuserakondi pikemas perspektiivis palju negatiivsemate tagajärgedega,“ ütles Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Enn Veskimägi hinnangul tähendaks kergekäeline loobumine eurost ka ettevõtjate ootuste petmist, kuna liitumise nimel on tööandjad leppinud paljude konkurentsivõime seisukohast kahjulike otsustega: nt käibemaksu erandite kaotamise ning käibemaksu tõstmisega 20%-ni, haigekassa kohustuste veeretamisega tööandjate õlgadele ning töötuskindlustuse maksemäärade mitmekordse suurendamisega. „Ettevõtjad on nende kahjulike otsustega nõustumisel lähtunud ootusest, et euroalaga liitumine aitab stabiliseerida ettevõtluskeskkonda ning taastab majanduskasvu“, ütles Veskimägi.
Ettevõtjad lisavad ka, et lisaks majanduslikele mõjudele avaldab liitumine rahaliiduga selget mõju julgeoleku positsiooni paranemisele.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele