Majanduskriis sunnib iirlasi meelt muutma

Läinud aasta juunist on palju muutunud.

Ühelt poolt on Euroopa Liit teinud Iirimaale järeleandmisi, mis on "ei"-leeril teravaimad argumendid käest võtnud. Nii kinnitab Brüssel, et uue lepingu jõustudes jääb igale riigile Euroopa Komisjoni alles oma volinik ning et Iirimaa säilitab iseotsustamise nii maksude, abordi kui ka sõjalise neutraalsuse küsimustes.

Teisalt on järsult muutunud olukord Iiri majanduses. Peadpööritavalt edukast Keldi tiigrist sai mullu esimene euroala riik, mille majandus langusesse läks ning mis siiamaani on üleilmses finants- ja majanduskriisis üks suuremaid kannatajaid. Nelja kvartaliga on SKP kahanenud 7,4% ning tööpuudus võib aasta lõpuks kerkida juba 15%-le. Eelarveaauk on kärisenud tänavu 18 miljardile eurole ning avaliku sektori võlg paisumas aasta lõpuks 59%-le SKPst.

Sel nädalal avaldatud Sunday Business Posti arvamusküsitluse järgi toetas lepingut 55% ning vastu oli 27% vastanuist.

ELile oleks lepingu läbikukkumine löök, mis süvendaks muu maailma silmis ettekujutust Euroopa Liidust kui nõrgast ning eriarvamustes killustunud ühendusest. Lepingu jõustumine peaks seevastu ELi jalgealust kindlustama.

Taust:

*ELi reformileppe ehk nn Lissaboni lepingu epapöa on kestnud ligi kaheksa aastat - kolmel korral on leping tagasi lükatud: 2005 Prantsusmaal ja Hollandis ning 2008 Iirimaal.*Leping loob ELi presidendi ja välisministri institutsiooni, suurendab Euroopa Parlamendi volitusi, vähendab rahvusliku veto kasutamise õigust.Pärast iirlaste otsust on pall euroskeptilise Tšehhi presidendi Vaclav Klausi käes, kes pole veel riigi parlamendis ratifitseeritud Lissaboni lepingut allkirjastanud.*Eestis ratifitseeris riigikogu Lissaboni lepingu 11. juunil 2008.