- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euro viibimine võib laenud hüppeliselt kallimaks teha
Euroopa Komisjon tahab kehtestada pankadele täiendavad ja karistavad kapitalinõuded, et piirata valuutalaenude väljastamist.
Kuigi Eestil on fikseeritud kurss euro suhtes, liigitub euro meil siiski valuutaks ja eurolaenud, sh pea kõik kodulaenud, valuutalaenudeks.
Praegu on suvest ringelnud ettepanek alles idee tasandil, kuid jõustumisel puudutaks karmid meetmed kõiki tulevasi Eesti kodulaenuvõtjaid, kuna üle 90 protsendi ligi 100 miljardi kroonisest kodulaenuportfellist on välja antud eurodes.
Sõna "puudutama" tähendab siin kontekstis üle 5% suuremat intressi, arvestades hetke krooni- ja eurolaenude intresside vahet. Tagasiulatuvalt karistav piirang kehtima ei hakkaks, küll aga kimbutaks see uusi laenajaid.
Ka Eesti Panga hinnangul tooks komisjoni ettepaneku rakendumine Eestis kaasa märkimisväärse kodulaenude intresside kasvu. Sama meelt on pangaliidu ja Sampo Panga juht Aivar Rehe: "Kodulaenu hinnale lisandub riskimarginaali kõrval täiendavast kapitalinõudest tingitud raha hinna tõus."
Meie keskpank on omalt poolt juba Euroopa Komisjonile saatnud kirja, kus põrmustab komisjoni ettepaneku. Kiri ise pole avalik, kuid keskpank kinnitas, et oli oma vastuses selliste karistavate meetmete vastu.
"Me ei näe vajadust selliste muudatuste järele, mis võivad mõjutada Euroopa Liidu ühise turu toimet ja krediidi kättesaadavaust," sõnas Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juht Jaak Tõrs Äripäevale.
Kui Eesti liitub euroga 2011. aasta alguses, siis direktiivi võimalike muudatuste valuutalaenu puudutav osa Eesti laenuvõtjatele mõju ei avalda, andis Tõrs uue täiendava põhjuse kiireks eurole üleminekuks.
Turuosaliste hinnangul võibki kõnealuse meetme võimalik rakendumine langeda ajaliselt just 2010. aasta lõppu või 2011. algusesse.
"Põhjendamatult rangemate pangandusregulatsioonide kehtestamine pärsiks pankade konkurentsivõimet ning pole kasulik Eesti finantssüsteemile," kommenteeris komisjoni plaane rahandusministeeriumi finantsurgude osakonna juht Thomas Auväärt.
Swedbank jäi tagasihoidlikuks. "Meie seisukoht ühtib Eesti Pangaga. Jälgime eelnõu arenguid tähelepanelikult, kuid konkreetset mõju on veel vara hinnata," sõnas Swedbanki õigusnõunik Tiina Sepa.
Hetkel kuum
Eesti Pank: meil on võimalus euro kätte saada
Eestil on võimalused täita kõik Maastrichti kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aastal, on eile oma värske majandusprognoosi avaldanud Eesti Pank veendunud.
"Meie oleme praegu oma analüüside ja prognooside põhjal pigem seda meelt, et siiski suudame 2009. aastal hoida kulud kontrolli all. Need tulud, mis on planeeritud laekuma prognoosi raames, laekuvad ja tänaste arvamiste juures on euro tulek 2011 reaalne," ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.
"Praegu on kõikidel asjaosalistel vaja olla topelt tähelepanelik, mitte nii nagu iga aasta lõpus, et laseme natuke lohet. Me oleme praegu ikka selgelt sellel teel, et suudame oma numbritega olla eurokõlblik 2009. aasta aruannete baasil," sõnas panga juht.
Lipstok tõdes, et eelarvekriteeriumi täitmine on küll piiri peal, kuid loodetavasti suudame teha viimase pingutuse - valitsus peab rakendama lubatud meetmed.
Valitsuse senisest eelarvepoliitikast rääkides ütles keskpanga juht, et see on toetanud kriisiga toimetulemist. "Oluline on pidada kinni varasemast lubadusest mõne aasta jooksul eelarve jälle tasakaalustada. Tuleb arvestada, et kui majanduskasvu taastumine viibib, võib vaja olla puudujääki veelgi vähendada."
Vaja püsivaid lahendusi
"Tuleb leida ühekordsete meetmete asemel püsivamad lahendused, et kulud-tulud tasakaalustada ja saavutada ülejääk," ütles Lipstok.
Ohtudena loetles keskpank kohalike omavalitsuste eelarvepuudujäägi suurenemist ja mittemaksuliste tulude alalaekumist. Kui euro kasutuselevõtt peaks edasi lükkuma, taastub majandus aeglasemalt.
Keskpanga hinnangul on eelarveseisu parandatud ka mitme ajutise meetme abil. Seetõttu tuleb üle vaadata nii järgnevate aastate kulutuste tase kui ka tulubaas, et tagada eelarve tasakaal pikemas perspektiivis.
Eesti Panga hinnangul võib sügisprognoosi põhistsenaariumi täitumisel hakata pankadele kehtestatud rangeid kohustusliku reservi nõudeid vähendama järgmise aasta teises kvartalis.
Ka annavad keskpanga hinnangul mitmed ettevaatavad näitajad lootust, et sügavaim langus on maailmas praeguseks möödas, kuid majanduse kosumisega seonduvad ohud pole veel taandunud. Samuti ei ole veel täielikult taastunud usaldus siinse regiooni ja Eesti majanduse vastu.
Lipstok: pilt ei ole halb
Lipstoki sõnul on majanduskasvuks eelduste loomiseks vaja korralikku laenuturgu. "Kui vaadata pankade tulemusi ajateljel, siis on need paranenud. Miinused tulevad sellest, et nad on hästi konservatiivsed - need laenud, mis võiksid natukenegi probleemi tekitama hakata, on üle kirjutatud, arvele võetud ja ka maha kirjutatud. Ma ütleks, et pilt ei ole üldse halb," kommenteeris Lipstok SEB Panga ja Swedbanki kolmanda kvartali tulemusi.
Sotsid tahavad panga vastutust suurendada
Sotsiaaldemokraadid esitasid riigikogule hiljuti pankrotiseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmisel suureneb pankade vastutus laenuandmisel, võlgnik võib aga pääseda senisest kergemalt.
Nimelt ei tohi pank eelnõu kohaselt nõuda hüpoteegiga tagatud laenu võtjalt lisatagatist, juhul kui tagatiseks oleva kinnisvara väärtus on vähenenud. Lisaks, kui võlgnik on kasutanud koormatud kinnisasja elukohana vähemalt ühe aasta, lõpeb hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu pärast kinnisasja sundmüüki panekut. Seadus ei hakkaks kehtima tagasiulatuvalt.
"Laenu võtnud perekond ei pea kartma, et maksejõuetuse korral jäävad nad ilma kodust ja laen jääb aastateks nende tasuda," ütles sotside juht Jüri Pihl eelnõu kohta.
Pangaliidu ja Sampo Panga juht Aivar Rehe aga teatas Äripäevale, et kui sellised meetmed ühel päeval jõustuvad, väheneb kodulaenude väljastamise maht oluliselt.
Üks küsimus: Miks annavad Eesti pangad kodulaene eurodes?
Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Põhjus, miks Eestis on kodulaenuportfell pea täielikult üles ehitatud eurodele, on iseenesest lihtne - Eesti krooni põhiste kodulaenude väljastamine on väga piiratud, sest meie panganduse süsteemis ei ole nn pikka krooniressurssi. Valuuta pikkuse määrab hoiuste ajaline ülesehitus ning üldiselt paigutatakse Eestis vabad vahendid ehk raha 3-6 kuu pikkustesse hoiustesse. Europõhine laenamine põhineb aga pankade võimalustel hankida pikaajalist ressurssi rahvusvahelistelt rahaturgudelt.
Kommentaar
Eiki Nestor, riigikogu liige
Teema ei ole olnud veel riigikogus arutamisel ja lõpliku järelduse tegemiseks peaksin sellega rohkem tutvuma. Esmapilgul aga näib, et Eesti laenajate seisukohalt võib minna laen kallimaks. Nii et ma ei kiirustaks ettepanekut toetama, eriti arvestades krooni seotust euroga.
Sotsiaaldemokraadid on siiani toetanud rahanduse valdkonnas suuremat Euroopa Liidu sisest ühtlustamist, erinevalt valitsuse hoitavast liinist.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele