- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõttesähvatusest kasvanud uus toode
"See oli elu õppetund. Oli uskumatult palju põnevaid hetki, aga ka selliseid, mis ei olnud toredad," meenutas rahvusliku mustriga tenniste turule toomist Indrek Kaing, kelle sõnul esimesest papude tegemise ideesähvatusest nende turule jõudmiseni kulus ligi neli aastat. "Ma poleks arvatavasti kunagi selleni jõudnud, kui poleks ise folklooriga seotud olnud," rääkis aastaid rahvatantsuga tegelenud mees.
"Selliste ideede sünd on ju rohkem seltskonnahuumor, mis jääb tihtipeale sahtlisse oma aega ootama. Ka minu idee käis sahtlist välja ja sinna tagasi kaunis mitu korda," meenutas Kaing. Kaingi sõnul on uue toote loomisel esimene samm just vajadus iseendas selgusele jõuda, et tegemist on hea mõttega. Seejärel tuleb keerulisem osa ehk leida on vaja partnerid, kes aitaksid plaani ellu viia.
Konsulteeriti mitme eri spetsialistiga, kuid kuna tegemist on eripärase projektiga, mida polnud millegagi võrrelda, ei julgenud keegi prognoosi anda.
"Minu sõnum "rahvusmustrid rahvale tagasi" jõudis aga kohale ja kevadel vallandus mustrite hullus, mis andis Eesti Rahva Muuseumile tähelepanu ning mustreid katsetasid väga paljud firmad oma kampaaniates," rääkis Kaing.
Toote väljatöötamisel soovitab Kaing veenduda, et kõik on tehtud õigesti. Näiteks sai ERMiga koostöös selgeks, et leinarõivastelt mustreid ei kasutata. "Seda, et valitud sinine seelik on leinarõivas, ma aga ei teadnud. Ei tohi häbeneda küsida," rõhutas Kaing. "Kui idee on hea, on inimestel tahe sind ka aidata. Kõik oma tegemised registreerin patendiametis ning soovitan seda ka teistele," julgustas ta.
Äriplaanide koostamise ja hindamise tarkvara iPlanner välja töötanud firma NetEkspert omanik Armin Laidre rääkis, et toode, millega turule tulla, eriti välisturule minekul, võib olla tehnoloogiliselt väga hea, aga arvestama peab, et tarbija loodab toote kohta leida ka taustainfot. "Enne kui tarbija vajutab maksmise nuppu, tahaks ta veenduda, et keegi on enne teda seda tarkvara juba kasutanud. Ta tahab googeldades leida meediakajastust, tuntud spetsialisti kiitvat blogisissekannet või kas või tuttava või ülemuse soovitust," rääkis Laidre.
Kui tegu on tundmatu firma ja tundmatu tootega, on raske ostjat leida. Kui tegu on tuntud firmaga, võetakse uus toode vähemumbusklikult vastu. "Väiksemal firmal pole massilist turunduseelarvet, millega reklaami teha. Eriti veel tarkvara korral, mida on võimalik kasutada peaaegu ükskõik kus maailma punktis. Me ei saa oma toodet reklaami abil sama tuttavaks teha kui pesupulbrit."
Muhu mustriga kalossid turule toonud E. Straussi tegevjuhi Enno Straussi sõnul sündis idee ühel osaletud Palmse laadal. "Ilmastik on septembris, nagu ta on, tarvis oli vihmase ilma jaoks sobilikke jalanõusid, ja kuna olime rahvariietes, pidid jalanõud olema ka stiilsed. Kõige mugavamad olid kummikud," meenutab Strauss.
Kuna laadal olid kõige minevam kaup needsamad kummikud, jõudsid need hiljem ka müüki. "Meile kui tootjale ja disaineritele meeldivad mudelid ei pruugi tarbijale meeldida, turg on kummaline," rääkis Strauss, kelle sõnul kindlasti on vajalik ka eelnev turu-uuring.
Tänapäeval peab Straussi sõnul ettevõtja pidevalt võitlema nii hindade kui ka uute tootenäidistega. "Meil tuleb igal kuul mõni uus asi turule. Kui oleme seda mõnda aega teinud, korjab mõni teine ettevõte idee üles ja hakkab analoogselt tootma, nii et peame järgmise asja välja töötama," kurtis Strauss, kelle sõnul väike firma ei suuda iial oma toodangut ära patenteerida, see on liiga keerukas, pikaajaline ja kallis protsess.
Välismaale, põhiliselt Soome, Rootsi ja Norrasse minevad kalossid tehakse Straussi sõnul lõpuni valmis Eestis, ent müüki lähevad need kohalike maa templitega. Proovitud on ka vastupidist viisi, ent ebaõnnestunult.
"Kolmandate maade, nagu Hiina ja ka Eesti tooteid ei hinnata, eelistatakse kodumaist toodangut. Ostjatele on aastaid sisendatud, et eelistada tuleb kodumaist toodet, ning see kannab vilja," rääkis Strauss, kelle sõnul müüjad kasutavad seda ära. "Kuna Skandinaavias kalli tööjõu tõttu käsitööd sellise hinnaga toodete müügiks teha ei saa, ostetakse tooted meilt odavamalt sisse," rääkis Strauss.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele