Mõttesähvatusest kasvanud uus toode

"Minu sõnum "rahvusmustrid rahvale tagasi" jõudis aga kohale ja kevadel vallandus mustrite hullus, mis andis Eesti Rahva Muuseumile tähelepanu ning mustreid katsetasid väga paljud firmad oma kampaaniates," rääkis Kaing.

Toote väljatöötamisel soovitab Kaing veenduda, et kõik on tehtud õigesti. Näiteks sai ERMiga koostöös selgeks, et leinarõivastelt mustreid ei kasutata. "Seda, et valitud sinine seelik on leinarõivas, ma aga ei teadnud. Ei tohi häbeneda küsida," rõhutas Kaing. "Kui idee on hea, on inimestel tahe sind ka aidata. Kõik oma tegemised registreerin patendiametis ning soovitan seda ka teistele," julgustas ta.

Äriplaanide koostamise ja hindamise tarkvara iPlanner välja töötanud firma NetEkspert omanik Armin Laidre rääkis, et toode, millega turule tulla, eriti välisturule minekul, võib olla tehnoloogiliselt väga hea, aga arvestama peab, et tarbija loodab toote kohta leida ka taustainfot. "Enne kui tarbija vajutab maksmise nuppu, tahaks ta veenduda, et keegi on enne teda seda tarkvara juba kasutanud. Ta tahab googeldades leida meediakajastust, tuntud spetsialisti kiitvat blogisissekannet või kas või tuttava või ülemuse soovitust," rääkis Laidre.

Kui tegu on tundmatu firma ja tundmatu tootega, on raske ostjat leida. Kui tegu on tuntud firmaga, võetakse uus toode vähemumbusklikult vastu. "Väiksemal firmal pole massilist turunduseelarvet, millega reklaami teha. Eriti veel tarkvara korral, mida on võimalik kasutada peaaegu ükskõik kus maailma punktis. Me ei saa oma toodet reklaami abil sama tuttavaks teha kui pesupulbrit."

Muhu mustriga kalossid turule toonud E. Straussi tegevjuhi Enno Straussi sõnul sündis idee ühel osaletud Palmse laadal. "Ilmastik on septembris, nagu ta on, tarvis oli vihmase ilma jaoks sobilikke jalanõusid, ja kuna olime rahvariietes, pidid jalanõud olema ka stiilsed. Kõige mugavamad olid kummikud," meenutab Strauss.

Kuna laadal olid kõige minevam kaup needsamad kummikud, jõudsid need hiljem ka müüki. "Meile kui tootjale ja disaineritele meeldivad mudelid ei pruugi tarbijale meeldida, turg on kummaline," rääkis Strauss, kelle sõnul kindlasti on vajalik ka eelnev turu-uuring.

Tänapäeval peab Straussi sõnul ettevõtja pidevalt võitlema nii hindade kui ka uute tootenäidistega. "Meil tuleb igal kuul mõni uus asi turule. Kui oleme seda mõnda aega teinud, korjab mõni teine ettevõte idee üles ja hakkab analoogselt tootma, nii et peame järgmise asja välja töötama," kurtis Strauss, kelle sõnul väike firma ei suuda iial oma toodangut ära patenteerida, see on liiga keerukas, pikaajaline ja kallis protsess.

Välismaale, põhiliselt Soome, Rootsi ja Norrasse minevad kalossid tehakse Straussi sõnul lõpuni valmis Eestis, ent müüki lähevad need kohalike maa templitega. Proovitud on ka vastupidist viisi, ent ebaõnnestunult.

"Kolmandate maade, nagu Hiina ja ka Eesti tooteid ei hinnata, eelistatakse kodumaist toodangut. Ostjatele on aastaid sisendatud, et eelistada tuleb kodumaist toodet, ning see kannab vilja," rääkis Strauss, kelle sõnul müüjad kasutavad seda ära. "Kuna Skandinaavias kalli tööjõu tõttu käsitööd sellise hinnaga toodete müügiks teha ei saa, ostetakse tooted meilt odavamalt sisse," rääkis Strauss.