Sampo hiigelkahjumi taga võib näha panga konservatiivsust

"Aasta algul määrati grupi tasandil kriitilisematele regioonidele, kuhu kuulus ka Eesti, võimalikud laenukahjumid. Nüüd, kus olukord on stabiliseerunud, kanti need Eesti bilanssi üle," rääkis pangajuht, kelle sõnul on tegu tavapärase juhtimisotsusega, sarnase käigu on teinud ka SEB. Nii kanti Eestisse üle 493 miljoni krooni ulatuses laenukahjusid. Rehe rõhutas, et kuigi laenukahjumid moodustavad 6,5% laenuportfellist, on tegu võimaliku tulevikus tekkiva kahjuga. "Sampol on väga konservatiivne vaade," märkis Rehe. Realiseerunud laenukahjud olid 2009. aasta üheksal kuul 107 miljonit krooni.

Üle 90 päeva hilinenud laenumakseid, mis on kõige kriitilisemad, oli portfellis 5,5%.

"Üldprovisjone vaadates usun, et oleme põhjast läbi käinud. Tärkav majandus tuleb ju vastu, pole enam põhjust teha üldprovisjone. Loodan, et kevadeks on enamik ettevõtteid ja majandusharusid oma põhja ära põrganud. Praegu on vaja leida tasakaal laenude teenindamises, et laenukahjud ei realiseeruks," vastas Rehe küsimusele, kas neljas kvartal võib sama suure laenukahju tuua.

Rehe ei soovinud kommenteerida, kas teised pangad on liiaga optimistlikud, kui nende laenukahjumid on portfellis tunduvalt väiksemad, näiteks Nordeal on laenuportfellis võrreldes Sampoga kümme korda vähem laenukahjusid. "See on hea tava, ma ei kommenteeri konkurentide tegevust," ütles Rehe.

Kolmandas kvartalis kahanes ka Sampo tegevuskasum enne allahindlusi võrreldes eelmiste kvartalitega, olles vaid 115 miljonit krooni. Rehe põhjendas seda ärimahtude vähenemisega ning survega intressitulule. Majanduslik käive on kahanenud ja panga teenustasudele on surve, samuti peab pank leidma viise, kuidas veelgi kulusid kokku hoida, selgitas Rehe. "Proovime olla kõige efektiivsemad. Ja arvestades kulu-tulu suhet (38%), siis enne laenuprovisjone on Sampo kõige efektiivsem üheksa kuu tulemusi vaadates," sõnas Rehe. "See ei ole paha tulemus," ütles Rehe, lisades, et järgmises kvartalis võib kasum siiski veel väiksem tulla.