Turg tõrgub paranemast

Materjalitööstuse päästerõngana näeb Rebane Euroopa Liidu rahastamisega seotud projekte: "Siin tuleks rahade taotlemist kiirendada. Teedeehituse valdkonnas toimib asi hästi, oluline valdkond on aga ka keskkonnaehitised. Keskkonnaministeerium saaks siin palju ära teha, veel tunduvalt mahukamaks minna."

Teise võimaliku päästeplaanina näeb Rebane ka riigi sekkumist, täpsemalt riigi investeeringuid ehitusse. "KredExi kaudu antav intressitoetus on käivitunud, otsene raha tagasi maksmine töötaks paremini," arutleb Rebane. "Ja kui riik saaks raha korralikult planeeritud maksude näol tagasi, oleks mõttel jumet. Nii võiks toimida näiteks energiasäästuprobleemile lahendusi otsides."

Peterson toob näiteks ka Soome lahendused: riik võttis vastu abipaketi ning pakub oma inimestele remonditoetust. "Tänu sellele on nüüd Soomes ka mõned Eesti ehitajad tööd saanud," lausus Peterson. "Eks seda näitab ka suurenenud ekspordi osakaal ehitussektoris, mis veel mõne aasta eest kõikus 3-4% vahel, kuid on praeguseks jõudnud 7% piirini ning jõuab järgmisel aastal ehk isegi kaheksa protsendini. Ilmselt oleme ka konkurentsivõimelisemaks muutunud, selles suhtes on tegu tervendava nähtusega." Petersoni hinnangul on ehitusvaldkonna tööjõud muutunud ka kvalifitseeritumaks: buumiajaga võrreldes on mitteharitud tööjõud turult praktiliselt lahkunud.

Lisaks kummitavad ehitusmaterjalitööstust ka plaanitavad maksutõusud, täpsemalt järgmisel aastal tõusvad keskkonnatasud. Pisut paremaid aegu valdkonnas julgevad Rebane ja Peterson ennustada 2011. aastaks.

Riigihangete osakaal ehitusturul on muutunud üha tähtsamaks, ka konkurents on tihenenud. Probleeme põhjustab uus riigihanke seadus, mis võimaldab alapakkumisi ega pruugi anda reaalset hinnaettekujutust.

"Hanketingimused on pahatihti liialt laialivalguvad ja see põhjustab ülemise ja alumise hinna pakkujate vahel väga suuri erinevusi. Vajaksime hädasti seadusesse hankemäärust, see muudaks need üheselt mõistetavaks ja vähendaks vaidlustamisi," lisas ta. Praeguses tihedas konkurentsis on sagedased hanke kaotajate poolsed vaidlustused, mille tulemusena objektid ei käivitu õigeaegselt. "Ka tellija peaks oma tingimused paremini läbi mõtlema," sõnas Peterson.

Probleemi süvendab veelgi see, et riigihanke pakkuja ei pea enam seaduse kohaselt hankijale tõendama viimastel aastatel palkadelt makstud sotsiaalmaksu määra (vähemalt 70% turu keskmisest), see aga annab rohelise tee ümbrikupalku maksvaile ettevõtteile ega taga ausat konkurentsi.