Turg tõrgub paranemast

Ehitusmaterjalide tootjate elu roosilisemaks pole läinud: kukkumine on võrreldes mulluse aasta üheksa kuuga ikka 50% ligidal. "Pisut paremini on vaid ekspordiga, kus kukkumine on 40 % ringis," rääkis Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. Kõige hullem on praegu olukord elamuehituse valdkonnas, eriti seinamaterjalide ja raudbetoonelementide osas. "Siin on langus umbes 60%. Seetõttu nendes valdkondades järgmiseks aastaks siin nii drastilist langust enam oodata ei ole," lausus Rebane.

Sama seisukohta jagab ka Eesti Ehitusettevõtete Liidu juht Indrek Peterson: "Kui kogu ehitusturu maht langes mullu 12 protsenti, siis tänavu on oodata veel kolmandiku võrra kukkumist, peamiselt just üldehitustööde arvelt," lausus ta.

Pisut paremas seisus teistega võrreldes on killustikutootjad: teedeehitus on valdkonda kõige halvemast hoidnud. "Teiste valdkondadega võrreldes on kukkumine väiksem, ent näiliselt parem olukord on siiski suhteline: mahtusid on hoidnud üksikud suuremad objektid, näiteks Ämari lennuvälja ehitus," sedastab Rebane.

Materjalitööstuse päästerõngana näeb Rebane Euroopa Liidu rahastamisega seotud projekte: "Siin tuleks rahade taotlemist kiirendada. Teedeehituse valdkonnas toimib asi hästi, oluline valdkond on aga ka keskkonnaehitised. Keskkonnaministeerium saaks siin palju ära teha, veel tunduvalt mahukamaks minna."

Teise võimaliku päästeplaanina näeb Rebane ka riigi sekkumist, täpsemalt riigi investeeringuid ehitusse. "KredExi kaudu antav intressitoetus on käivitunud, otsene raha tagasi maksmine töötaks paremini," arutleb Rebane. "Ja kui riik saaks raha korralikult planeeritud maksude näol tagasi, oleks mõttel jumet. Nii võiks toimida näiteks energiasäästuprobleemile lahendusi otsides."

Peterson toob näiteks ka Soome lahendused: riik võttis vastu abipaketi ning pakub oma inimestele remonditoetust. "Tänu sellele on nüüd Soomes ka mõned Eesti ehitajad tööd saanud," lausus Peterson. "Eks seda näitab ka suurenenud ekspordi osakaal ehitussektoris, mis veel mõne aasta eest kõikus 3-4% vahel, kuid on praeguseks jõudnud 7% piirini ning jõuab järgmisel aastal ehk isegi kaheksa protsendini. Ilmselt oleme ka konkurentsivõimelisemaks muutunud, selles suhtes on tegu tervendava nähtusega." Petersoni hinnangul on ehitusvaldkonna tööjõud muutunud ka kvalifitseeritumaks: buumiajaga võrreldes on mitteharitud tööjõud turult praktiliselt lahkunud.

Lisaks kummitavad ehitusmaterjalitööstust ka plaanitavad maksutõusud, täpsemalt järgmisel aastal tõusvad keskkonnatasud. Pisut paremaid aegu valdkonnas julgevad Rebane ja Peterson ennustada 2011. aastaks.

Riigihangete osakaal ehitusturul on muutunud üha tähtsamaks, ka konkurents on tihenenud. Probleeme põhjustab uus riigihanke seadus, mis võimaldab alapakkumisi ega pruugi anda reaalset hinnaettekujutust.

"Hanketingimused on pahatihti liialt laialivalguvad ja see põhjustab ülemise ja alumise hinna pakkujate vahel väga suuri erinevusi. Vajaksime hädasti seadusesse hankemäärust, see muudaks need üheselt mõistetavaks ja vähendaks vaidlustamisi," lisas ta. Praeguses tihedas konkurentsis on sagedased hanke kaotajate poolsed vaidlustused, mille tulemusena objektid ei käivitu õigeaegselt. "Ka tellija peaks oma tingimused paremini läbi mõtlema," sõnas Peterson.

Probleemi süvendab veelgi see, et riigihanke pakkuja ei pea enam seaduse kohaselt hankijale tõendama viimastel aastatel palkadelt makstud sotsiaalmaksu määra (vähemalt 70% turu keskmisest), see aga annab rohelise tee ümbrikupalku maksvaile ettevõtteile ega taga ausat konkurentsi.