• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
Inimeste privaatsus on alati olnud väga delikaatne teema ning mõte selle kaotamisest ajab harja korralikult punaseks ilmselt kõigil.
Üheks suuremaks ohuks privaatsusele (lisaks muudele elektroonilistele andmejälgi jätvatele seadmetele) võib pidada maailmas suurima haardega otsingumootori ja veebikeskkonna pakkujat Google’it, mis jätab meelde väga palju erinevaid andmed kasutajate kohta. Seda on kõvasti uuritud-puuritud, aga selle vastu midagi olulist ära teha polnud seni veel suudetud.
Reedel kirjutas Financial Times, et veebihiid annab survele järele ja avaldab kasutajatele nende kohta hoitavaid andmed.
Internetihuvilised, kes on end registreerinud Google’i kasutajate nimekirja Gmaili, Bloggeri, Picasa või YouTube’i liikmetena saavad ligipääsu n-ö andmeplatoole, kus on üles loetletud Google’i hoitav info nende kohta, et kasutada seda peamiselt suunatud reklaami kuvamisel. Kasutajad saavad enda kohta käivat infot ka täiendada ja kustutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele