Rikaste TOP: Patjade ja tekkide müügimees Peter Hunt

Esimese ettevõtte asutas ehitusinseneriks õppinud Hunt seitsmekümnendatel, firma tegutses Stockholmis ja Hunti sünnilinnas Norrköpingis ning vahendas spordiriideid ja spordiatribuutikat. Üsna pea hakkas ta Inglismaalt importima nahkrõivaid. Hunti äri tugines odavale inglise naelale. Esimene aasta oli edukas, kuid siis hakkas nael tugevnema ja äril oli kriips peal.

1993. aastal tuli Hunt Eestisse spordimessile ja tutvus siin Urvo Martensiga, kes praegu on Wendre nõukogu liige ning Hunti äripartner golfikompleski rajamisel, vahepeal oli ta ka Wendre tegevjuht.

Alguses oli Hunti firma Trading House Scandinavia Wendre tooraine tarnijaks. Kaks aastat pärast koostöö algust otsustas Hunt osta 25 protsenti tekstiilitootjast. 1999. aastal suurendas ta oma osalust 67 protsendini ning 2002. aasta juunis sai ta firma ainuomanikuks.

Dividendide maksmisega Wendre silma ei paista. Dividendide mittevõtmist on Hunt põhjendanud sellega, et tema firmad on tema pensionikindlustus, kust jõuab raha tulevikus võtta ning kui raha on ettevõtluses, siis toob see kasugi.

Omanikutulu väljavõtmist piirab Wendre tegevust rahastava SEBga sõlmitud kokkulepe. 2006. aastal tootmisüksuse soetamiseks võetud laenu üheks tingimuseks oli, et kontsern peab eelnevalt laenuandja käest nõusolekut küsima, kui aktsionärid plaanivad jaotada dividende üle 5 miljoni krooni 2007. aastal ja 2008. aastal või üle 10 miljoni krooni alates 2009. aastast.

Ettevõtte ongi oma tegevust finantseerinud SEB abil. SEB kogemusega on ka Wendre praegune juht Vahur Roosaar, kes on juhtinud SEB Viljandi kontorit, läks sealt Toom Tekstiili ning edasi Wendre finantsjuhiks.

Eelmisel aastal otsustas Wendre osta 90 miljoni krooni eest tagasi 10 protsenti enda aktsiatest, võttes selleks emaettevõttelt 80 miljonit krooni laenu. See tehing näitab, et Äripäeva rikaste edetabeli koostamise metoodika kajastab hästi ettevõtete väärtust.

Wendre juht Vahur Roosaar on öelnud, et aktsiate tagasiostmisega sooviti tekitada raha, mida kasutada võimalikeks tootmisfirmade ülesostmisteks Lääne-Euroopas.

Majanduslangus on sundinud kontserni olema investeeringute tegemisel ettevaatlik. Näiteks lükati edasi Poolas asuva tehase laiendamine. Selle aasta eesmärgiks on käibe kasvatamine 1,1 miljardi kroonini, Saksamaal asuva tütarettevõtte käivitamine, madratsitootmise müügimahtude märgatav suurendamine ja Hiinas asuva ettevõtte parem põimimine Wendre kontserni.

Poolas võeti sealne kolm aastat tegutsenud tekstiilivabrik üle 2006. aasta lõpus. See kuulus Saksa padja- ja tekitootjale Brinkhaus. Poola laienemise põhjuseks olid suurenenud tellimused, mida Wendre Eesti tootmisüksused ei suutnud täita. Üks olulisi kliente on IKEA. Teine põhjus oli Poola tehase logistiliselt hea asukoht. Tootmine on Saksa-Poola piiri ääres. Selle tehinguga loodab Wendre tugevdada positsiooni Kesk-Euroopas.

Hunt on pidanud plaani viia Wendre börsile. Aasta tagasi ütles ta Äripäevale, et aktsiate noteerimine börsil võib olla lähema kolme aasta teema ning nii loodetakse kaasata raha välisturgudele laienemiseks.

Ettevõtte juhid peavad börsile minekut võimalikuks siis, kui plaanitakse teha mõni suurem, paarisaja miljoni kroonine investeering. Wendre plaanib laiendada tegevust Lõuna-Euroopasse, võimalik, et majanduslangus on neid ambitsioone kärpinud, aga kui laienemisplaanid teoks hakkavad saama, siis tõenäoliselt võib Äripäeva lugejatel tekkida võimalus investeerida oma sääste ka Wendresse.

Peter Hunt sai Wendre täielikult enda kontrolli alla 2002. aasta juunis, kui ta ostis Tõnu Laksile ja Mati Tiimusele kuulunud 33 protsendi suuruse osaluse. Osaluse müüjad nimetasid seda tehingut ebasõbralikuks ülevõtmiseks.

Suuromanikuna tekkis Huntil konflikt Wendre tollase tegevjuhi ja väikeomaniku Tõnu Laksiga, kes ei olnud Wendre juhina nõus ostma toorainet Hunti firmast, sest Laksi väitel oli võimalik mujalt osta odavamalt ja paremate maksetingimustega.

Väikeaktsionärid pakkusid Huntile 67 protsendi aktsiate eest 45 miljonit krooni, kuid Hunt lükkas selle pakkumise tagasi. Seetõttu võib arvata, et väikeomanikud teenisid enda aktsiate Huntile müügiga kokku umbes 20 miljonit krooni.

Laks on Hunti iseloomustades öelnud, et Hunt on väga hea müügimees, millest annab tunnistust pikaajaline koostöö suure mööblifirmaga Ikea, kes pole lihtne klient ja kasutab oma partnerite suhtes erinevaid riukaid.

Samas on Hunti kohta öeldud, et ta on sekkuv omanik ning sekkub seal, kus seda tegelikult vaja ei ole. Seda on ka Hunt ise tunnistanud, kuid öelnud, et ta ei karda oma teadmatust välja näidata ning ei oska kõrvalt passiivselt vaadata, kuna äri on nii huvitav.

Autor: ÄP