• OMX Baltic0,18%317,57
  • OMX Riga0,57%968,09
  • OMX Tallinn0,08%2 206,04
  • OMX Vilnius0,22%1 496,07
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,46%10 738,11
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,86
  • OMX Baltic0,18%317,57
  • OMX Riga0,57%968,09
  • OMX Tallinn0,08%2 206,04
  • OMX Vilnius0,22%1 496,07
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,46%10 738,11
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,86
Esimese ettevõtte asutas ehitusinseneriks õppinud Hunt seitsmekümnendatel, firma tegutses Stockholmis ja Hunti sünnilinnas Norrköpingis ning vahendas spordiriideid ja spordiatribuutikat. Üsna pea hakkas ta Inglismaalt importima nahkrõivaid. Hunti äri tugines odavale inglise naelale. Esimene aasta oli edukas, kuid siis hakkas nael tugevnema ja äril oli kriips peal.
1993. aastal tuli Hunt Eestisse spordimessile ja tutvus siin Urvo Martensiga, kes praegu on Wendre nõukogu liige ning Hunti äripartner golfikompleski rajamisel, vahepeal oli ta ka Wendre tegevjuht.
Alguses oli Hunti firma Trading House Scandinavia Wendre tooraine tarnijaks. Kaks aastat pärast koostöö algust otsustas Hunt osta 25 protsenti tekstiilitootjast. 1999. aastal suurendas ta oma osalust 67 protsendini ning 2002. aasta juunis sai ta firma ainuomanikuks.
Ettevõtte juhid peavad börsile minekut võimalikuks siis, kui plaanitakse teha mõni suurem, paarisaja miljoni kroonine investeering. Wendre plaanib laiendada tegevust Lõuna-Euroopasse, võimalik, et majanduslangus on neid ambitsioone kärpinud, aga kui laienemisplaanid teoks hakkavad saama, siis tõenäoliselt võib Äripäeva lugejatel tekkida võimalus investeerida oma sääste ka Wendresse.
Peter Hunt sai Wendre täielikult enda kontrolli alla 2002. aasta juunis, kui ta ostis Tõnu Laksile ja Mati Tiimusele kuulunud 33 protsendi suuruse osaluse. Osaluse müüjad nimetasid seda tehingut ebasõbralikuks ülevõtmiseks.
Suuromanikuna tekkis Huntil konflikt Wendre tollase tegevjuhi ja väikeomaniku Tõnu Laksiga, kes ei olnud Wendre juhina nõus ostma toorainet Hunti firmast, sest Laksi väitel oli võimalik mujalt osta odavamalt ja paremate maksetingimustega.
Väikeaktsionärid pakkusid Huntile 67 protsendi aktsiate eest 45 miljonit krooni, kuid Hunt lükkas selle pakkumise tagasi. Seetõttu võib arvata, et väikeomanikud teenisid enda aktsiate Huntile müügiga kokku umbes 20 miljonit krooni.
Laks on Hunti iseloomustades öelnud, et Hunt on väga hea müügimees, millest annab tunnistust pikaajaline koostöö suure mööblifirmaga Ikea, kes pole lihtne klient ja kasutab oma partnerite suhtes erinevaid riukaid.
Samas on Hunti kohta öeldud, et ta on sekkuv omanik ning sekkub seal, kus seda tegelikult vaja ei ole. Seda on ka Hunt ise tunnistanud, kuid öelnud, et ta ei karda oma teadmatust välja näidata ning ei oska kõrvalt passiivselt vaadata, kuna äri on nii huvitav.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele