Me ei tohi panna ebaõnnestunud ettevõtjaid häbiposti ega hakata parastama, et te ei oska äri teha, ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
"Ettevõtteid, kes praegu ebaõnnestuvad, juhivad ju inimesed. On oluline, et me ei paneks neid nüüd häbiposti ega hakkaks parastama, et näed, kui rumalad ja halvad, te ei oska äri teha," rääkis ta ülikooli ajakirjale UT.
"Pigem peaks mõtlema, kuidas teha nii, et võimalikult palju toetada neid inimesi, kellel on mingid ideed, julgustada neid, et nad hakkaksid tegema uusi ärisid," lisas Varblane.
Tema sõnul moodustavad oma pankrotistumiste juures ebaausalt käituvad inimesed vähemuse. "Enamus ei tee seda sihilikult. Lihtsalt said õppetunni, kõva õppetunni. Ja nüüd oleks väga hea, et see õppetund ei oleks niisugune, et neil kaob eluks ajaks isu üldse midagi proovida," selgitas Varblane.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Professori kinnitusel on majanduse tsükliline areng loogiline asi, ent meil ära unustatud. "Kui vaadata maailma majanduse ajalugu viimase saja-kahesaja aasta jooksul, siis seal on kogu aeg tõusud ja langused. Need jäävad ka edaspidi. See ei ole nii, et meie oleme nüüd mingi eriline valitud rahvas ja meil majandus kunagi ei lange," märkis ta.
Seetõttu tuleb headel aegadel mõelda Varblase sõnul ka sellele, et tulevad halvemad ajad ja siis on vaja omada natukene varusid. "Halbadel aegadel saab selle varu ja mingite toetustega läbi ja kui tuleb tõus, saab jälle hakkama. Ja nii on ka indiviidi tasemel võimalik kriisist läbi tulla," ütles ta.
Majanduskriis ei tohiks Varblase sõnul olla selline šokk, mis inimese vaimselt ära tapab. "Tagataskus peab olema kogu aeg selline mõte, et praegu läheb hästi, aga võib minna ka halvemini. Mis ma siis teen, mida ma oskan, mida ma võin veel teha," selgitas ta.
Õppejõu kinnitusel arvas Eestis võitjate põlvkond, et majanduses ongi ainult head ajad. "Siis maksimeeriti oma kohustuste pool. Nüüd langesid tulud ja kohustuste pool osutus liiga suureks. Eks see õppimine nüüd toimubki," rääkis ta.
Kriisis nägi Varblane ka häid külgi, sest teatud aja järel on vaja majanduses puhastumist. "Ei saa olla niimoodi, et väliskeskkond muutub, aga ärid ei muutu. Teatud ärid muutuvad mingi aja pärast selliseks, kus nad ei ole enam piisavalt efektiivsed. Küsimus ongi tegelikult selles, kuidas paigutada ühes ühiskonnas ressursse võimalikult efektiivselt," selgitas ta.
"Kipsist majad, mis põllu peale ehitati, olid juba ebamõistlik paigutus. Nüüd oli vaja korrektsioone. See korrektsioon tuli, aga ta tuli meile veel niimoodi, et samal ajal langes kaela ka maailmamajanduse kriis. Kuid tasapisi paranevad olud maailmaturul ja majanduses algab jälle uus tõus. Loodetavasti on siis mõneks ajaks selle kriisi õppetunnid meeles," ütles professor intervjuus ülikooli ajakirjale.
1984. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal cum laude lõpetanud Urmas Varblane pälvis 2003 Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteadustes, tänavu valiti ta teaduste akadeemia akadeemikuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!