Miks ostetakse füüsilist kulda?

Väikeinvestorid ostavad kulda mitmel põhjusel. Esiteks sünnib seda kaelas, käes või sõrmes kanda. Selles vallas on liidriks India, aga ka laiemalt Lähis-Ida ja Aasia. Ehtelaeka täiendamise otstarbel müük ei lähe, kuna kulla hind on tõusnud.

Seevastu on popiks läinud investeerimiskulla ostmine. Ka selles osas on nn arenenud turuks Aasia, kuid arenevateks turgudeks, kus kulda investeerimist alles taasavastatakse, on Lääne-Euroopa ja USA.

International Herald Tribune tegi seoses varasema kulla rekordhinnaga meeleoluka vaatlusloo itaaliakeelsest Šveitsi nurgakesest, kus kuld sulatatakse kullakangideks.

Pandimajad ja kuldehete omanikud üle maailma saadavad iga päev kulda Šveitsi Zürichisse, kus see lennujaamast tugevasti relvastatud turvaautodega toimetatakse PAMPile kuuluvasse kullasulatustehasesse, aga ka konkurentide juurde. Seal muutuvad kuldketid ja muul kujul kuld kiiresti kuldplaatideks ja kuldkangideks, et võtta ette teekond tagasi lennujaama ja sealt laia maailma.

Oktoobris alustas 160 aasta vanune Londoni kaubamaja Harrods kulla müüki. Valik on lai, alates 1grammistest kuldplaatidest ja lõpetades 12,5kilogrammiste ehk 400untsiste kullakangidega. Müügil on ka kuldmündid, kuid kõige popimad on 100grammised kuldplaadid.

Lisaks inimestele, kes kardavad inflatsiooni või kellel on hirm pankade ees, ostvad kulda ka multimiljonärid, et sel teel peita oma vara maksuameti eest. Kuna Šveits annab USA maksuametile infot mitteresidentide kontode kohta, on üha rohkem hakatud ostma anonüümseid kullakange, mis leiavad pelgupaiga panga hoiulaegastes.

Lisaks ostavad kulda spekulandid, eelistades selleks kullafutuure või ka börsil kaubeldavaid kullafondiosakuid, näiteks USA aktsiaturul sümboli all GLD esinevat isendit. Kuid see on ka virtuaalne tõendatav paberitükk, mis vastab umbes 1/10 kullauntsile. Turvalisust ta ei paku.