Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iirlased streikisid kärbete vastu
Teenistujad on vihased, et vaid kaheksa kuud pärast seda, kui valitsus nende sissetulekuid maksutõusuga 7% võrra vähendas, nõutakse neilt täiendavaid palgakärpeid 1,3 miljardi euro suuruses summas. Selline summa tähendaks analüütikute hinnangul kas 5-7% suurust palgakärbet või 30 000 töötaja koondamist.
Avaliku sektori palgakärbe on osa Iiri valitsuse 4 miljardi euro suurusest kokkuhoiukavast tuleva aasta riigieelarves, kus defitsiit ähvardab ilma kärbeteta paisuda 14%-le SKPst. See ületaks euroalal lubatud ülempiiri juba ligi viis korda.
Ligi 250 000 avaliku sektori töötajat peatas eile töö - tuletõrjujad, õpetajad, meditsiiniline personal, maksuametnikud. Tegemist oli riigiteenistujate suurima protestiaktsiooniga 30 aasta jooksul.
Ametiühingud ei pea avaliku sektori palgakärpeid õigeks, väites, et kriis sai alguse pangandussektorist, mis kinnisvaraspekulantidele lahkelt laenu andis. Kärbete asemel nõutakse esmalt jõukate elanike maksukoorma tõstmist.
Peaminister Brian Coweni sõnul on kärpeid vaja, et peatada defitsiidi kasv ja stabiliseerida see praegusel 12% tasemel SKPst. Iiri valitsus tahab eelarvedefitsiidi euroalal lubatud normi saada 2014. aastaks.
Pärast kümme aastat kiiret kasvu ja kopsakaid palgatõuse avalikus sektoris on Iirimaa üleilmses majanduskriisis ja kinnisvarakrahhis üks kõige rohkem kannatanud riike. Tänavu kahaneb riigi SKP 7,5% ning tuleval aastal veel 1,5%. Maksutulud on kahanenud 2003. aasta tasemele ning igal nädalal tuleb eelarveaugu katteks laenata 400 miljonit eurot.
Iiri valitsus lubab streigist hoolimata kärped ellu viia, et investorite usaldust hoida. "Tuleva aasta eelarves on meie prioriteet eelarvedefitsiit stabiliseerida ning vahet kulude ja maksutulude vahel vähendada," kordas eile Iiri rahandusminister Brian Lenihan.
Iirimaa ja Saksamaa võlakirjade tulususe vahe, mis selle kuu alguses oli kahanenud 136 baaspunktile, on viimasel ajal taas laienema hakanud.
"Turud jälgivad Iiri avaliku sektori finantsides toimuvat väga tähelepanelikult," ütles agentuurile Bloomberg Dublinis asuva Goodbody Stockbrokersi ökonomist Deirdre Ryan. Valitsuse kinnitused, "et vajalikud kärped viiakse protestidest hoolimata ellu, on väga teretulnud".
Palgakokkuleppeid on Iirimaal enam kui kaks aastakümmet sõlmitud nn ühiskondliku leppe raames, kus töötajad hoiavad palganõudmised vaos ja valitsus maksud madalad. Maksutulude järsk vähenemine majanduslanguse ja kinnisvaraturu krahhi tõttu sunnib aga valitsust makse tõstma ja palku kärpima. Vana mudel ei tööta enam.