Iirlased streikisid kärbete vastu

Ametiühingud ei pea avaliku sektori palgakärpeid õigeks, väites, et kriis sai alguse pangandussektorist, mis kinnisvaraspekulantidele lahkelt laenu andis. Kärbete asemel nõutakse esmalt jõukate elanike maksukoorma tõstmist.

Peaminister Brian Coweni sõnul on kärpeid vaja, et peatada defitsiidi kasv ja stabiliseerida see praegusel 12% tasemel SKPst. Iiri valitsus tahab eelarvedefitsiidi euroalal lubatud normi saada 2014. aastaks.

Pärast kümme aastat kiiret kasvu ja kopsakaid palgatõuse avalikus sektoris on Iirimaa üleilmses majanduskriisis ja kinnisvarakrahhis üks kõige rohkem kannatanud riike. Tänavu kahaneb riigi SKP 7,5% ning tuleval aastal veel 1,5%. Maksutulud on kahanenud 2003. aasta tasemele ning igal nädalal tuleb eelarveaugu katteks laenata 400 miljonit eurot.

Iiri valitsus lubab streigist hoolimata kärped ellu viia, et investorite usaldust hoida. "Tuleva aasta eelarves on meie prioriteet eelarvedefitsiit stabiliseerida ning vahet kulude ja maksutulude vahel vähendada," kordas eile Iiri rahandusminister Brian Lenihan.

Iirimaa ja Saksamaa võlakirjade tulususe vahe, mis selle kuu alguses oli kahanenud 136 baaspunktile, on viimasel ajal taas laienema hakanud.

"Turud jälgivad Iiri avaliku sektori finantsides toimuvat väga tähelepanelikult," ütles agentuurile Bloomberg Dublinis asuva Goodbody Stockbrokersi ökonomist Deirdre Ryan. Valitsuse kinnitused, "et vajalikud kärped viiakse protestidest hoolimata ellu, on väga teretulnud".

Palgakokkuleppeid on Iirimaal enam kui kaks aastakümmet sõlmitud nn ühiskondliku leppe raames, kus töötajad hoiavad palganõudmised vaos ja valitsus maksud madalad. Maksutulude järsk vähenemine majanduslanguse ja kinnisvaraturu krahhi tõttu sunnib aga valitsust makse tõstma ja palku kärpima. Vana mudel ei tööta enam.