Unikaalset vara raske nii müüa kui ka säilitada

"Nii ja naa," vastas Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Oliver Orro mõtlikult küsimusele, kuivõrd on masu ajal probleemid hooletusse jäetud kaitsealase varaga süvenenud. "Mitmed varem lohakile jäetud majad on just korda tehtud, kasutades ära alanenud ehitushindu. Rõõmsaks näiteks on Tatari 28 - varem avariiolukorras olnud maja, mis on tervikuna restaureeritud," rääkis ta.

Orro tunnistas, et samas on siiski hulk objekte, mille olukord on muutunud varasemaga võrreldes täiesti lootusetuks. "Eelkõige on tegu hoonetega, mis ostetud arendusprojektiks, ent äriplaan on läinud vett vedama ja nüüd seisab maja hüljatuna," lisas ta.

Õnnetu saatusega majadest kuulsaim on villa Mon Repos (Narva mnt 92), aga ka Narva mnt 80 ja Tatari 26. Orro tõi uue kasvava tendentsina välja ametlikult pankrotistunud omanike hooletusse jäänud varad: näiteks Tina 26 (omanik Lembitu Maja) ja Raua 30 (omanik Artig Kinnisvara).

Muinsuskaitse all oleva maja renoveerimisel tuleb arvestada pea kaks korda suurema eelarvega, kuna erinõuded muudavad materjalivaliku ning töö põhimõtted oluliselt kulukamaks. Samas väljenduvad tehtud investeeringud hiljem vara kõrgemas väärtuses.

Muinsuskaitse seisukohalt on hädavajalik sobiva metoodika ja töövõtete kasutamine ning selleks vastavat kogemust omava ehitusettevõtte valimine. Oskamatu renoveerimine võib kultuuriväärtusega tarinditele ja detailidele palju kahju teha või need suisa ära rikkuda - näiteks naturaalsele põrandalauale või parketile PVC-katte, laminaatparketi vms paigaldamine võib algsed tarindid puuduliku ventilatsiooni korral lihtsalt ära mädandada.

Akende vahetamisel või renoveerimisel on oluline järgida esialgset raamijaotust ning raami ja aknalengi materjali. Vale tüüpi akna paigaldamisel võib ära rikkuda kogu hoone loomuliku ventilatsiooni. Nii on tavaliselt juhtunud hermeetiliste plastakende paigaldamisega puitmajale.

Hoone välisfassaad ja välisuks tuleks taastada võimalikult originaalilähedaste materjalidega ning vastavalt muinsuskaitseameti väljastatavale värvipassile. Palju eksitakse puitmajade välispidisel soojustamisel täiendava puitlaudise paigaldamisega, mille tulemusena aknad on süvistatud sügavale hoone seina sisse, samuti eksitakse ebaproportsionaalsete tuulekastide, vintskappide jms paigaldamisel. Kaunid detailid võivad kaduma minna ka kipsplaadi laialdase kasutamisega siseviimistluses.

Kõikide muudatuste tegemiseks korteri sees ei ole vaja muinsuskaitseameti nõusolekut. Nii on näiteks aastaid tagasi tehtud remondi käigus Tallinna vanalinnas varjatud kipsplaadi taha väärtuslikke talalagesid ja paekiviseinu ning kinni ehitatud müüritreppe, mis kindlasti vajaksid oma algsel kujul taastamist.

Ajalooliselt kõrgete lagedega ruumides kipsplaadi abil lae allatoomine kindlasti ei õigusta ennast. Tõsi, küttekulud küll ruumi kubatuuri vähendamisega alanevad ning väheneb ka nn kontserdisaali efekt, kuid see ei saa olla ajaloo hävitamise või peitmise argument.

Autor: Tea Taruste