Riigikogu võttis täna vastu 2010. aasta riigieelarve, mille tulud ulatuvad 84,5 miljardi kroonini ja kulud 89,7 miljardini.
Eelarve poolt hääletasid 55 Reformierakonna, Isamaa- ja Res Publica Liidu ning roheliste saadikut, vastu oli 39 opositsioonierakondade esindajat. Erapooletuid polnud.
Rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Taavi Rõivas rõõmustas enne eelarve hääletamist ERRi teatel, et riigikogus suudeti planeeritud defitsiiti vähendada – eelarve puudujääk on 0,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust väiksem kui valitsuse esitatud eelarve eelnõu puhul.
Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli hinnangul võimaldaks küll praegu esitatud kujul eelarve Eestil 2011. aastal eurole üle minna, kuid see läheks elanikkonnale liiga kalliks maksma ning seetõttu eelnõule rahvaliitlased heakskiitu ei anna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Käibemaksutõus ja mitmete toetuste ning soodustuste kaotamine toob küll riigieelarvesse täiendavalt 5,2 miljardit krooni, kuid see saavutatakse eelkõige vähekindlustatute, laste ja põllumeeste arvelt," märkis Rüütli.
Toomas Varek Keskerakonnast märkis, et esitatud eelarve juures oli kõige vastumeelsem 86 miljoni krooni andmine energia- ja kliimaagentuuri loomiseks; summale olnuks tema sõnul märksa paremaid rakendusi.
Roheliste fraktsiooni esindaja Toomas Trapido sõnul on Eesti euro nimel juba nii palju pingutusi teinud, et praegu ei oleks enam õige sellele käega lüüa, mistõttu rohelised toetasid eelarve vastuvõtmist.
Tänase kolmanda lugemise käigus eraldas rahanduskomisjon päästetöötajatele palkadeks 15 miljonit krooni, põllumajanduse otsetoetuste suurendamiseks 20 miljonit, kohalikele omavalitsustele 40 lisamiljonit. Teravilja sekkumiskokkuostuks eraldati 175,4 miljonit, erinevad kultuuriprojektid saavad 19 miljonit, sh Eesti Olümpiakomitee. Kodanikualgatuse projektid saavad järgmise aasta eelarvest lisaks 20 miljonit krooni.
Taavi Rõivas märkis muudatusettepanekuid tutvustades, et arvesse võeti ka rida opositsiooni esitatud soove. Tuleva aasta eelarvepositsioon paranes kolmanda lugemise käigus kokku ligi 410 miljoni krooni võrra.
Eelarve defitsiit on alla 3% SKPst, et Eestil oleks võimalik täita eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendati kulusid haridusele, kasvasid investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Majanduse elavdamiseks on tuleva aasta eelarves kasvatatud investeeringute mahtu enam kui 14% võrra, teatas riigikogu pressitalitus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!