- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,62
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigieelarvesse on laekunud üle 90 protsendi tuludest
Välistoetuseid arvesse võtmata on riigieelarve olnud kassalises ülejäägis viimased viis kuud. Valitsussektor oli oktoobris tekkepõhises ülejäägis teist kuud järjest. Nende kahe trendi jätkumist on oodata aasta lõpuni ja see on ka eelduseks Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmiseks, teatas rahandusministeerium.
Riigieelarve tulusid laekus 11 kuu kokkuvõttes eelarvesse 76,7 miljardit krooni, millest 57,4 miljardit krooni laekus maksutuludena. Suurimate tululiikidena on novembri lõpuks laekunud sotsiaalmaksu 25,8 miljardit ning käibemaksu 17,2 miljardit krooni. Kokku on 11 kuuga laekunud 90,2 protsenti eelarves kavandatud tuludest. Novembris laekus riigieelarvesse 9,4 miljardit krooni, millest 5,5 miljardit krooni olid maksutulud ning 3,8 miljardit mittemaksulised tulud.
Aasta lõpuks on oodata pea kõigi maksude osas ülelaekumist. Ka mittemaksuliste tulude laekumine on olnud võrdlemisi hea, ent alalaekumist on oodata varade müügist.
Riigieelarve kulusid tehti 11 kuuga 78 miljardit krooni ehk 85,4 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti kokku 36,5 miljardit krooni välja seitsmeks suuremaks sotsiaaltoetuseks ning 8,6 miljardit krooni välistoetustena. Novembris tehti väljamakseid 7,4 miljardit krooni.
Riigi tegevuskulud on kolmandat kuud järjest madalamal ka 2007. aasta tasemest. 11 kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 14,1 miljardit krooni, mis on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 1,8 miljardit krooni ehk ca 11 protsenti vähem.
2009. aasta riigieelarve 11 kuu kulud on samas suurusjärgus möödunud aasta kuludega, mis tuleneb suuresti välisvahendite oluliselt paremast kasutamisest. Välisvahendeid on käesoleva aasta 11 kuuga välja makstud 4,8 miljardi krooni võrra enam kui 2008. aastal. See tähendab, et hoolimata välisvahendite hoogsamast kasutuselevõtust on vähenenud siseriiklikest vahenditest tehtavate samaväärselt teiste kulude maht.
Kuna aasta lõpus makstakse välja tavapäraselt põllumajandustoetuseid, muid EL toetusi ja saabuvad suuremate hangete maksetähtajad, on novembri ja detsembri väljamaksed planeeritud suuremad kui varasematel kuudel.
Likviidseid vahendeid ehk deposiite ja võlakirju, mida saab kasutada tulusid ületavate kulude katmiseks, oli riigil novembri lõpu seisuga 17,3 miljardit krooni. Novembris suurenes riigi likviidsete vahendite kogumaht miljardi krooni võrra. Riigi likviidsete varade hulk on kasvanud nii riigieelarve puudujäägi vähenemisele, Telekomi aktsiate müügile kui ka riigiettevõtete dividendide laekumise tõttu.
Valitsussektori eelarve oli oktoobris teist kuud järjest tekkepõhiselt ülejäägis ning selle trendi jätkumist on oodata aasta lõpuni. Eesti püsib jätkuvalt Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmise kursil ning ilmselt jääb valitsussektori eelarve 3-protsendise defitsiidi piiresse.
Kõige tulemuslikumalt on suutnud eelarvedefitsiiti ohjata riik – prognoositav puudujääk aasta lõpuks on ca 1,7 protsenti riigieelarve kulude kogumahust. Samas monitoorib rahandusministeerium pidevalt mittemaksuliste tulude laekumist ning tegevuskulude kasutamist aasta lõpuperioodil, et vältida täiendavate riskide tekkimist.
Hetkel kuum
Kõige suuremas puudujäägis on 2009. aastal sotsiaalkindlustusfondid, mille olukord peaks aga juba 2010. aastal paranema. Kohalike omavalitsuste puudujääk on käesoleval aastal vähemalt 7,2 protsenti kõigi omavalitsuste kulude kogumahust, kusjuures endiselt on risk puudujäägi suurenemiseks.
Lõplik valitsussektori eelarvepositsioon sõltub samas nii riigiasutuste kogutud tuludest, tehtud kuludest, kõikide omavalitsuste, avalik-õiguslike institutsioonide, riigi sihtasutuste ja muude valitsussektori osapoolte vastutustundest eelarveliste otsuste tegemisel. Samuti sõltub tulemus arengutest majanduses ja tööturul, ettevõtete maksukäitumisest ning ka Eesti 2009. aasta lõplikust SKP mahust.
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Tagasi Äripäeva esilehele