Töötukassa teenusejuht Raido Raudnagel ütles Äripäevale, et tänavu saab ettevõtluse alustamise toetust kokku ligikaudu 500 inimest, praeguseks on välja makstud 32,4 miljonit krooni.
Taotlenud on seda kuni 70 000kroonist toetust 804 töötut ja saanud 491 töötut, kellele lisandub enne aastavahetust veel 10-15 inimest.
„Uusi töökohti on loodud 808, äriplaani alusel,“ rääkis Raudnagel numbritest. Et aga pärast toetuse saamist võib ettevõtlusega alustada kuus kuud, ei pruugi kõik need uued töökohad tegelikult veel valmis olla.
Raudnageli sõnul oli toetuse taotlejate seas kõige populaarsem valdkond „muu“ ehk valik tegevusvaldkondadest, mis konkreetselt ühegi teise kategooria alla ei liigitu. Sinna kuuluvad näiteks õigusabi, puhastusteenused, arhitektuuribüroo tegevus ja raamatupidamine. Sellesse valdkonda andis töötukassa kokku 71 toetust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põllumajandusest tõi Raudnagel töötuid köitnud valdkonnana välja mesinduse. Põllumajandusega alustamiseks sai toetust 40 inimest.
„Võrdlemisi populaarseks on saanud ka väikekauplused. Võib samas öelda, et enamus taotlejaist on kvalifitseeritud spetsialistid, mis on olnud heaks aluseks ka äriplaanile,“ sõnas Raudnagel, kelle andmetel lisandub kõrgekvalifikatsiooniga ettevõtluse alustamise toetuse taotlejaid järjest rohkem.
Raudnagel ütles, et töötud küsivad toetust äritegevuse käivitamiseks vajalikus summas, mis võib jääda ka tükk maad alla 70 000 krooni. Toetusraha eest võib osta kontoritehnika ja tarkvara, kui see on töö tegemiseks vajalik, näiteks raamatupidajal, või soetada tööriistu. „See toetus on eelkõige ettevõtluse alustamiseks vajalike vahendite soetamiseks, kuhu raha kulutataks, peab äriplaanis näitama,“ selgitas ta.
1. jaanuarist kuni 21. detsembrini on ettevõtluse alustamise toetuseks kulunud 32,4 miljonit krooni, sellest Euroopa Sotsiaalfondi raha 24,9 miljonit krooni ja riigieelarvest 7,5 miljonit krooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!