- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
USA Kongress vaeb vana pangaseaduse taasjõustamist
1999. aastal kehtivuse kaotanud Glass-Steagalli sätte (vastu võetud 1933. a) taasjõustamise ettepaneku esitasid 16. detsembril USA Senatis senaatorid John McCain ja Maria Cantwell. See tähendaks, et traditsioonilise pangandusega tegelevad pangad (klientide raha hoiustamine) ei võiks enam tagada väärtpaberiemissioone, müüa kindlustust või maaklervahenduse teenust. Ühtlasi võiks vana seaduse taasjõustamine tähendada seda, et mitmed finantskriisi kõige süngemal tunnil sündinud „hädaabielud“ tuleks uuesti lahutada – sh. investeerimispanga Merrill Lynch ülevõtmine Bank of America poolt, kirjutas Bloomberg.
Ka Kongressi Esindajatekojas on ringlemas sarnane eelnõu. Seadusandjaid ergutab tagant rahva pahameel pankade päästmise ja uute boonuseskandaalide üle ajal, mil paljud maksejõuetud pered on sunnitud kodudest lahkuma ja tööpuudus riigis on üle 10%. See sunnib Kongressi otsima viise firmade ohjamiseks, milles nähakse kriisi peasüüdlasi.
Majanduse sujuvaks toimimiseks vajalike pangateenuste eraldamist riskantsematest väärtpaberite ja kauplemisega seotud tegevusaladest on soovitanud ka endistest USA ametnikest ja pankuritest loodud ekspertgrupp, kuhu teiste seas kuulub endine USA keskpanga juht Paul Volcker.
Vana seaduse taasjõustamine läheks kaugemale uutest regulatsioonidest, mis president Barack Obama on välja pakkunud finantssüsteemi reformimiseks. Ühtlasi on akadeemikute ja seadusandjate vahel puhkenud terav debatt, kas depressiooniaegne seadus oleks ikka aidanud 2008. aasta kriisi vältida ning kas sellega on võimalik tulevikus kriise ära hoida.
Investeerimispankade Bear Stearns ja Lehman Brothers kriisi poleks see tingimata ära hoida aidanud, kuna mõlemal juhul oli tegemist puhtalt investeerimispangaga, leiab näiteks jurist Rodgin Cohen, kes etendas olulist rolli mitmetes USA finantssüsteemi stabiliseerimiseks sõlmitud tehingutes. Cohen leiab, et seadus poleks võimaldanud mitmeid lahendusi, mis USA valitsus pankade päästmiseks kriisi haripunktis käiku lasi – näiteks võimaldanud JP Morganil Bear Stearnsi varasid üle võtta. Pigem tuleks tugevdada järelevalvet ja kapitalinõudeid.
Samas on Wall Streeti firmajuhtide seas ka vana seaduse pooldajaid, kes leiavad, et traditsioonilisi panku tuleks reguleerida samal põhimõttel nagu vee- või energiafirmasid, riskihajutusfondidele ja teistele väärtpaberitega kauplevatele firmadele anda aga suurem vabadus, tingimusel, et kapitalinõuded on täidetud. Paljud leiavad, et suured konglomeraadid panganduses pole kaasa toonud ei paremat konkurentsi ega suuremat efektiivsust.
Pangandussektori lobistid pingutavad, et vana seaduse taasjõustamise mõtet maha teha. Nende väide on, et kella selline tagasikeeramine vähendaks pankade tuluallikaid, muudaks finantsinstitutsioonid kriisis haavatavamaks, takistaks raskustes pankade ülevõtmist, tõstaks kapitali hinda ja õõnestaks USA institutsioonide konkurentsivõimet. Samuti on välja toodud, et praeguse kriisi põhjuseks ei olnud niivõrd tava- ja investeerimispanganduse segunemine kui kaelamurdev võimendus.
Kongressi Esindajatekojas vana seaduse taasjõustamise ideed vedav NY demokraat Maurice Hinchey möönab, et vastuseis mõttele on väga suur.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele