USA Kongressi mõlemas kojas kasvab toetus mõttele taasjõustada läinud sajandi suure depressiooni järel vastu võetud seadus, mis lõi lahku traditsioonilise panganduse ja investeerimispanganduse.
1999. aastal kehtivuse kaotanud Glass-Steagalli sätte (vastu võetud 1933. a) taasjõustamise ettepaneku esitasid 16. detsembril USA Senatis senaatorid John McCain ja Maria Cantwell. See tähendaks, et traditsioonilise pangandusega tegelevad pangad (klientide raha hoiustamine) ei võiks enam tagada väärtpaberiemissioone, müüa kindlustust või maaklervahenduse teenust. Ühtlasi võiks vana seaduse taasjõustamine tähendada seda, et mitmed finantskriisi kõige süngemal tunnil sündinud „hädaabielud“ tuleks uuesti lahutada – sh. investeerimispanga Merrill Lynch ülevõtmine Bank of America poolt, kirjutas Bloomberg.
Ka Kongressi Esindajatekojas on ringlemas sarnane eelnõu. Seadusandjaid ergutab tagant rahva pahameel pankade päästmise ja uute boonuseskandaalide üle ajal, mil paljud maksejõuetud pered on sunnitud kodudest lahkuma ja tööpuudus riigis on üle 10%. See sunnib Kongressi otsima viise firmade ohjamiseks, milles nähakse kriisi peasüüdlasi.
Majanduse sujuvaks toimimiseks vajalike pangateenuste eraldamist riskantsematest väärtpaberite ja kauplemisega seotud tegevusaladest on soovitanud ka endistest USA ametnikest ja pankuritest loodud ekspertgrupp, kuhu teiste seas kuulub endine USA keskpanga juht Paul Volcker.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vana seaduse taasjõustamine läheks kaugemale uutest regulatsioonidest, mis president Barack Obama on välja pakkunud finantssüsteemi reformimiseks. Ühtlasi on akadeemikute ja seadusandjate vahel puhkenud terav debatt, kas depressiooniaegne seadus oleks ikka aidanud 2008. aasta kriisi vältida ning kas sellega on võimalik tulevikus kriise ära hoida.
Investeerimispankade Bear Stearns ja Lehman Brothers kriisi poleks see tingimata ära hoida aidanud, kuna mõlemal juhul oli tegemist puhtalt investeerimispangaga, leiab näiteks jurist Rodgin Cohen, kes etendas olulist rolli mitmetes USA finantssüsteemi stabiliseerimiseks sõlmitud tehingutes. Cohen leiab, et seadus poleks võimaldanud mitmeid lahendusi, mis USA valitsus pankade päästmiseks kriisi haripunktis käiku lasi – näiteks võimaldanud JP Morganil Bear Stearnsi varasid üle võtta. Pigem tuleks tugevdada järelevalvet ja kapitalinõudeid.
Samas on Wall Streeti firmajuhtide seas ka vana seaduse pooldajaid, kes leiavad, et traditsioonilisi panku tuleks reguleerida samal põhimõttel nagu vee- või energiafirmasid, riskihajutusfondidele ja teistele väärtpaberitega kauplevatele firmadele anda aga suurem vabadus, tingimusel, et kapitalinõuded on täidetud. Paljud leiavad, et suured konglomeraadid panganduses pole kaasa toonud ei paremat konkurentsi ega suuremat efektiivsust.
Pangandussektori lobistid pingutavad, et vana seaduse taasjõustamise mõtet maha teha. Nende väide on, et kella selline tagasikeeramine vähendaks pankade tuluallikaid, muudaks finantsinstitutsioonid kriisis haavatavamaks, takistaks raskustes pankade ülevõtmist, tõstaks kapitali hinda ja õõnestaks USA institutsioonide konkurentsivõimet. Samuti on välja toodud, et praeguse kriisi põhjuseks ei olnud niivõrd tava- ja investeerimispanganduse segunemine kui kaelamurdev võimendus.
Kongressi Esindajatekojas vana seaduse taasjõustamise ideed vedav NY demokraat Maurice Hinchey möönab, et vastuseis mõttele on väga suur.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!