• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 30.12.09, 13:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tänu Kyoto ühikute müügile saab raha ettevõtja

Valitsus võtab keskkonnaministeeriumilt ettevõtluse tehnoloogia toetamiseks lisaks 186 miljonit krooni euroraha. Keskonnaministeerium on leplik, sest uuel aastal laekub Kyoto ühikute müügist rohelisteks investeeringuteks vähemalt 500 miljonit krooni.
Tänu keskonnaministeeriumist saadud täiendavale rahasüstile kogunes ettevõtete tehnoloogia arengu tarvis 300 miljonit. See tähendab, et valitsus saab avada uue aasta alguses kolmanda taotlusvooru ja raha jaotatakse ettevõtjate vahel laiali.
„Tegemist on programmiga, kus me toetame 20 protsenti ettevõtjate investeeringuid kaasaegsesse ja nö eesliini tehnoloogiasse. Reaalselt kas siis töötlevas tööstuses, aga ka muudes sektorites. Ja meil on võimalik tänu sellele uus programm jaanuaris avada ehk teisisõnu, kindlasti on oluline, et ettevõtjad selleks valmistuvad,“ kinnitas majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts eilsel valitsuse pressikonverentsil.
Majandusministeeriumi pressinõunik Rasmus Ruuda rääkis täna, et võib-olla  jaanuaris pole kõik veel valmis, kuid esimeses kvartalis saab taotlusi esitama hakata kindlasti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tehnoloogiainvesteeringute toetuseks on nõudlus suur. Eelmises voorus jagati raha laiali 600 miljonit, kuid taotlusi laekus kolme kuni nelja miljardi krooni väärtuses.
Keskkonnaministeeriumi on süüdistatud varem, et tegu on kõige kehvema eurorahade kasutajaga. Seetõttu leidsid paljud ettevõtjad, et majanduse arenguks tuleks ära võtta nö rohelist raha. Veel novembri alguses rääkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et raha matmine asfaldisse ja tehnoloogiasse ei lähe euroraha kasutamise põhimõtetega kokku ja ohkas vaid, sest ettevõtjad ei saa sellest aru.
Tamkivi sõnul on ta nüüd eurorahakotti nõus kergendama, sest juba veebruaris ja märtsis sõlmitakse Kyoto ühikute müügilepingud. Huvilised on endast juba märku andnud ning risk raha mitte saada on väike.
Tamkivi väitel läksid arutelud valitsuskabinetis rahulikult. „Sõnum on see, et keskkonnaministeeriumi rahamaht ei vähene. Mingisugust draamat ei olnud, sest selleks pole mingit põhjust,“ lausus Tamkivi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele