- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Number 26 ei olnud aga lõpuni õnnelik. Tartu õlletehast hiljem soomlaste Olvile müües näitasid nad maksuametile, et teenisid 26 miljonit krooni kahjumit. Maksuamet selgitas, et tegelik kasum oli 120 miljonit krooni ja nõudis 40 miljoni kroonise maksuvõla tasumist. Mehed läksid kohtusse, aga jäid kaotajaks.
Tartu õlletehase erastasid vennad Margus ja Aivar Linnamäe ning Georgi Gavronski 1995. aastal ja kaasasid vähemusosanikuks Olvi, kellele müüdi ülejäänud 85% aktsiatest 1998. aastal 196 miljoni krooni eest.
Enne aktsiate soomlaste kätte minekut liikusid need aga Magnumi-meeste kontrolli all olnud offshore-firmasse Rosshill Investments. Tehingu tulemusena sai müüja kahjumit, aga ostja aktsiaid edasi soomlastele müües kasumit. Soomlastelt laekunud raha liikus kohe Rosshill Investmentsist edasi järgmistesse offshore'idesse. Skeemi aitas teostada Mangumi tollane tegevjuht Tarmo Laanetu.
Tulu polnud ainus, mida mehed üritasid peita. Näiteks soovitati Aivaril soomlastega peetud läbirääkimistel autot varjata. Nii pidi Aivar kõneluste toimumise eel oma Porche kaugemale parkima, muidu oleksid soomlased hakanud ostuhinda tingima.
Edukad müügitehingud võisid olla põhjuseks, miks Aivar ja Georgi otsustasid suurest ärist tagasi tõmbuda ja nautida erastamistehingute vilju.
Kahjumi näitamine õlletehase müügilt tegelikult teenitud 120 miljoni krooni asemel peegeldab meeste ülbust ja karistamatuse tunnet. Võimalik, et selleks andsid põhjust head sidemed kahe peaministriametit pidanud mehega - Mart Laari ja Tiit Vähiga.
Ametlike aruannete kohaselt on Magnum olnud üks suuremaid Isamaaliidu toetajaid. Kui mehed sattusid maksuameti haardesse, siis oli Mart Laar see, kes maksuameti tegevust maksude sissenõudmisel teravalt kritiseeris.
Praegu toetab Gavronski Reformierakonda. Ta aitas korraldada ja finantseerida Kristiina Ojulandi viimast riigikogu valimiskampaaniat. Ojuland ise mingeid kulutusi kampaaniale ei teinud. Margus Linnamäe teed on ristunud Reformierakonna kuluaaripoliitiku Anders Tsahknaga.
Linnamägede ja Gavronski äritegevuse lahutamatuks osaks olid offshore-firmad. Meeste nimed jooksid läbi ka maksuvabasid firmasid müünud Diveci klientide seast. Meedias on vihjatud, et offshore'ide kaudu toetati ka erakondi, kuid need vihjed pole leidnud tõestamist.
Tiit Vähi peaministriks oleku ajal ehk 1997. aasta jaanuaris erastasid Magnumi omanikud 65 protsenti Silmetist. Taas tõi võidu 26 miljoni kroonine hinnapakkumine. Toona spekuleeriti, et ettevõttes on varjatud huvid ka Vähil, kes seda siis eitas.
Spekulatsioonid tekkisid, sest Magnumi-meeste partner Silmeti erastamisel olid Vähi hea tuttav, väliseestlane Thomas Waldin ja samuti Vähi lähikonda kuulunud Mehis Pilv. Nad on koos Vähiga Silmeti omanikud ka praegu.
Hetkel kuum
Peaministri ametit pidades Vähi eitas oma huvisid, kuid kohe pärast ametist lahkumist andis teada, et kaalub Silmetisse investeerimist. Ametlikult sai Vähi Silmeti osanikuks 1998. aasta teises pooles ning 2001. aasta kevadel ostis Vähile ja Mehis Pilvele kuulunud ettevõte Magnumi meestega seotud offshore-firmalt nendele kuulunud 50% osaluse Silmetis.
Riigifirmade erastamiskonkursse võitsid Magnumi-mehed suurte investeerimislubaduste abil, mis 26 miljoni kroonist ostuhinda saatsid (pool ostusummast tasuti EVPdes). Erastamisagentuur nõudis riigifirmade erastajatelt võetud kohustuste täitmise tagamiseks pankade garantiid. Magnumi omanikud kasutasid ka siin offshore'e ja tõmbasid erastajatele mütsi pähe. Silmeti ostu garanteeris offshore-firma, mille nimes oli sõna "Bank". See oli erastajatele piisav, nad ei kontrollinud, kas garantii väljastaja ka suudaks kohustust täita ja kas üldse pangana tegutseb.
Riiulifirmat kasutasid mehed ka Tallinna Farmaatsiatehase müügil. Eesti ainus ravimitootja oli esimene ettevõte, mille 66 protsenti aktsiatest nad 1994. aastal 26 miljoni krooniga erastasid. Konkurendid olid Flora ja farmaatsiatehase tollaste juhtide firma.
Viimase osa farmaatsiatehase järelemaksust vormistasid nad erastamisagentuuri loal riiulifirma nimele ja pääsesid selle maksmisest. Erastamisagentuur ei kontrollinud, kas kohustuse enda kanda võtjal on üldse vara.
1998. aastal müüsid nad farmaatsiatehase enamusosaluse 196 miljoni krooni eest Grindeksile (sama hinda küsisid ka Tartu õlletehase soomlastele müügil). Magnumi omanikud üritasid erastada ka kommivabrikut Kalev, kuid see neil ei õnnestunud.
MM Grupi suuromanik Margus Linnamäe (46) hakkas ettevõtlusega tegelema koos vanema venna Aivar Linnamäe (47) ja Georgi Gavronskiga (46) 1990ndate alguses, pärast seda, kui Aivar ja Georgi olid lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Kolme mehe vahel jagunes osalus võrdselt.
Algusaastatel proovisid nad rikkaks saada lihakonservide ja särkide vahendamisega. Peamiselt ajas firma asju ülikoolis filoloogiat ja ajalugu õppinud Margus. Aivar ja Georgi tegelesid algusaastatel oma erialase tööga.
Tõsisem äritegevus algas 1992. aasta suvel, kui Hoiupangast saadud poole miljoni krooniga osteti ETK hulgiladu ja hakati ravimeid müüma.
Esimesed miljonid teeniti Venemaal ja Eestis aspiriini ning teiste retseptivabade ravimite vahendamisega apteekidesse. Kaheksa aastat hiljem loodi apteegikett Apotheka ja tõusti suurimaks apteegivõrguks Eestis.
Hiljem Aivar ja Georgi taandusid ning firma omanikuks jäi Margus, keda iseloomustades on öeldud, et ta on suur tööloom, kellel on raudne enesevalitsemine. Aivar oli väidetavalt täielik vastand ehk laisk. Georgi aga oli ühise äri ideede generaator ja hea läbirääkija. Väidetavalt pidas just Georgi 1990ndatel kõnelusi katust pakkuma tulnud kurikaeltega ja läbirääkimiste tulemusena lahkusid viimased soovitud tulemuseta.
Kolm aastat tagasi ostis Margus Linnamäe tagasi 2004. aastal müüdud osaluse Magnumis. Selle osaluse müümise järel ringlesid mitmed spekulatsioonid ja kahtlustati, et Linnamägi soovib oma äripartnereid varjata või on ise tegelikult salapäraste investorite taga. Spekuleeriti näiteks, et tegemist on Venemaa ravimimüüjaga.
Spekulatsioonid tekkisid, sest välisinvestor peitis end offshore-firma abil ning investorit esindanud ja Tallinnas käinud väidetava tippjuhi kohta oli keeruline leida taustainfot. Osalt olid need kahtlused õiged, sest Linnamäe pole kunagi loobunud enamusosalusest Magnumis.
Hiljem on Linnamäe palgal olevad inimesed mulle rääkinud, et osaluse müügi põhjuseks oli soov hankida lisaraha. Investoriks oli üks investeerimisfond, mis paigutas Hollandi pensionäride sääste. Tehingu eesmärk polnud kedagi peita.
Pärast tagasiostmist korrastas Linnamägi oma firmade juhtimise ning koondas need kõik MM Gruppi. Plaan oli ettevõte või osa sellest viia börsile, kuid see idee on jäänud toppama.
Muudatustega seoses kutsus Linnamägi kontserni juhtima audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi partneri Aare Kuristi, kes sai ka 2 protsendi suuruse osaluse elumuutuse kompensatsiooniks.
Loodetust aeglasemini läheb MM Grupile kuuluva 48 hektari arendamine Tallinnas Paljassaares. Kaks aastat tagasi lubati kaasata uusi investoreid ja kõik pidi olema ainult vormistamise küsimus, kuid tõenäoliselt peletas majanduslangus huvilised.
Seda projekti asus vedama SEB juhi kohalt lahkunud Mart Altvee, kes sai ka 25 protsendi suuruse osaluse, kuid viis kuud hiljem ta ootamatult lahkus ning pidi osaluse tagastama Linnamäele.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele